1.Paiknemine Eestis Palumaa on palumännikute ja nõmmede maastik,mis asub Haanja kõrgustiku kirdejalamil. 2.Geoloogilne ehitus Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Piusa raudteejaama juures leiduvat valget liivakivi kasutatakse klaasiliivaks. 3.Pinnamood
vanustest tammedest ring läbimõõduga umbes 13 meetrit. Vaid kõige vanemad inimesed mäletavad, et vanasti ei lubatud tammede alla loomi lasta, sealt võivad luudkondid välja tulla. Tsõõri lääneküljel olevat puudevahet on nimetatud väravaks. Ka idaküljel on väravat meenutav laiem puudevahe, mis on küll kitsam lääneväravast. Päike tõuseb idavärava keskelt kevadiste külvitööde algul jüripäeval ja rukkikülvi eel augustis. Tammetsõõri naabruses, Ilmamäe kirdejalamil on Tõivaperä soo. See kohanimi viitab otseselt ohvripaigale sõna tõiv tähendab LõunaEesti keeles tõotusohvrit. Tõotuskohtadeks nimetati ohvripaiku ka Kraasna maarahva seas, kes elasid Pihkvamaal muudest eestlastest isoleerituna alates 16. sajandi teisest poolest. Tammetsõõri ümber on madal vall, mis on võib olla jäänud tammesid ümbritsenud madalast tarast. Selle valli sisekülg on inimest toetava, väliskülg inimest tõrjuva jõuväljaga (250 pendliringi)
docstxt/.txt
kagupoolsem Pataste soo (Arold 2008). 6 3.5. Kliima Pandivere kõrgustik mõjutab mõneti Vooremaa kliimatingimusi. Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui lõunaosas. Siinne liigestatud pinnamood mõjutab arvatavasti ka sademete jaotust. Nii on näiteks täheldatud Laiuse voore mõningat mõju sademetele. Kui vihmapilv tuleb lõunast või edelast, siis voore kirdejalamil tavaliselt vihma ei saja (mägi ajavat pilved lõhki). Samuti täheldatakse, et Saadjärv jahendab varakevadel ümbruskonna kliimat, kuid suvel mõjub pehmendavalt (Remmel 1978). Suurel määral oleneb Vooremaa eri piirkondade külmaohtlikkus pinnamoest: voortevahelised nõod on tunduvalt külmaohtlikumad kui näiteks voored (Remmel 1978). Vooremaale on aga iseloomulikud tugevad tuuled, põhjuseks on see, et lagedad voorelaed ei takista oluliselt tuuli
annaabi.ee 
