Kalvi Mõis Pöddes in Kirchspiel Maholm, Wierland Kalvi mõisa on esmamainitud 1485. aastal. Mõisa tollased omanikud von Loded ehitasid selle välja Eesti ühe suurejoonelisema
Palmse mõis Palms in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland Palmse mõis (saksa keeles Palms) on Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522. aastast kuulus mõis von Metztackenitele ning alates 1676. aastast kuni võõrandamiseni 1919 von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Gustav von der Pahlen.
Linna põhjapoolses osas paiknevad rohkelt haljastatud aedlinnaosad. Aedlinna miljööd rikastab Abja- Paluoja järv. Haljasvöönd ulatub põhjas Kariste järveni ja Halliste jõeni (Abja maaturism). 7 HALLISTE Halliste kihelkond Halliste kihelkond, Halliste muinaskihelkond (Aliste ehk Alistegunde) kuulus Sakala maakonda. Halliste kirikukihelkond (saksa Kirchspiel Hallist) oli ajaloolise Pärnumaa koosseisus ning hõlmas nüüdse Abja ja Halliste valla ala (Mulgi Kultuuri Instituut). Alistekundet nimetatakse kroonikas seoses Liivimaa ristisõja aegse, 1211. aastal toimunud Beverini latgalite rüüsteretkega sinna, mille tagajärjel sakalased alistusid Riia piiskopile ja andsid lubaduse end edaspidi ristida lasta. 13. sajandist aastani 1561 kuulus piirkond Liivimaa Ordu Karksi foogtkonda, 1585–1621 pärusvaldusena
sajandil. Linnuse lagunedes kasutati ülalt langenud suuremaid kive mõisa uuemate hoonete tallide, lautade, uue peahoone ehitamiseks, väiksem pudi jäi aga varingukihti, mis tõstis pinnast peaaegu paar meetrit. Ajaloolane Vallo Reimaa, kes on uurinud Edise linnuse lugu, nimetas seda äsja Põhjarannikule antud intervjuus maakonna üheks põnevamaks ajaloo-objektiks, mille saladused alles ootavad avastajaid. Edise mõis Schloß Etz in Kirchspiel Jewe, Wierland Edise mõisat (saksa k Etz) on esmamainitud 1477. aastal, mil ta kuulus Tuvede (hilisemale von Taubede) suguvõsale. Mõis oli keskajal välja ehitatud vasallilinnusena -- põhjuseks ta strateegiline asukoht Tallinn-Narva maantee ääres. Linnuse täpsem kuju ei ole teada, arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Rahvasuu räägib ka Ediselt
annaabi.ee 
