15.12.1917 kirjutati alla vaherahu, idarindel sõda pm lõpetati. Ve soovis sõjaeelse olukorra taastamist, Sa nõudis aga, et nende sõja käigus vallutatud piirkonna liidetaks Sa-ga. Enamliku partei juhtkond oli selleks ajaks lõhestunud. 17.02.1918 saadab Sa telegrammi, et alates homsest ollakse Ve-ga uuesti sõjajalal. Selle peale nõustus Ve Sa kõigi tingimustega. 18.02 algas Sa viimane suurpealetung idarindel, kandis nimetust « Rusikalöök » (Faustschlag). 8. armee eesostas Kirchbach. Eesti aladele tungis 2 armeekoprust (60. AK - eesotsas Pappritsiga ning, 68. AK "Põhjakorpus" eesotsas Seckendorf). 68. alustas pealetungi 19.02, enda alla võeti vaid Kessulaid, maabuti 20ndal Virtsu, õhtuks Lihulasse. 2 punt (ka 68) maabus Haapsalus. Järgmisel päeval need 2 kolonni ühinesid ja jätkasid pealetundi Tallinna suunas. Neile ei osutatud mingit vähegi nimetamisväärset vastupanu, sest enamlased ei uskunud Sa pealetungi võimalikkusesse. 18
? jaanuari 1918, et Venemaa ei kirjuta rahulepingule alla, aga saadab kõik on sõjajõud laiali - Türgi ja Bulgaaria olid nõus sellega leppima, küll aga Saksa sõjavägede juhtkond oli selle vastu - nende arusaamade järgi olid Venemaa ja Saksamaa taas sõjajalal. 27. veebruaril jõudis Venemaale telegramm, et järgmisest keskpäevast algab sõjategevus. 28. veebruaril algas Saksa vägede pealetund, nn Faustschlag. Eesti suunas tegutses Saksa 8. armee, eesotsas kindral-oberst Günther von Kirchbach. Lähenesid Eestile lõunast Lätist - lähenes 60. armeekorpus eesotsas kindral-leitnant von Papritz. 25. veebr jõudsid nad joonele Pärnu-Viljandi, Paide-Jõgeva ja jätkasid sealt edasitungi. Läänepoolt, et 17. aasta sügisel hõivatud Eesti saartelt alustas pealetungi 68. korpus (e Põhjakorpus) kindral-leitnant Adolf von Seckendorffi juhtimisel. 19. veebr võeti enda alla Kesselaid ning 20. veebr jooksul maabusid Virtsu piirkonnas. 21
annaabi.ee 
