suurem fosfori toimeaine annusest. Juhul kui mulda ei väetata, hukkuvad metsakultuurid toitainete vähesuse ja külmakohrutuse tõttu. Neid kahjustusi saab oluliselt vähendada väetamise abil. Väetatud jääksood kattuvad kiiresti taimkattega ja looduslikult uuenenud kase ning pajuga, mille tulemusena külmakohrutus on märksa väiksem kui väetamata maal, kus taimekamar puudub ja kuhu ilmub vähesel määral tugevasti kiratsevaid kaski ja pajusid. Seevastu jääksoodel ilmunud kase uuendus kasvab kiiresti moodustades tihniku. Väetatud männikultuur hukkub kui kaske välja ei raiuta. Oligotroofsel mullal asuval 14- aastases väetatud männiistandikus kasvas Tootsi katsealal 1 ha-l ca 40 800 ja kasekultuuris 49 700 noort puud, väetamata maal oli puude arv 10...11 korda väiksem ja nende kasv oluliselt halvem. Puude koguarvust oli männikultuuris kaske 84...93 %, mändi 3...10 % ja kuuske 4...6 %.
Seeme 1,2...1,5 cm pikk, tiivata, söödav. Puud hakkavad käbi kandma üle 20 aasta vanuselt. Talub halvasti varju kuid paremini linnatingimusi (suitsu). Ei talu otsest pealtvarjamist (istutamist suurte puude alla), edenedes paremini siiski avatud kasvukohtadel. Eestis on alpi seedermändi kultiveeritud alates XIX sajandist, kuid sellele vaatamata ei leidu meil väga ilusaid puid. Suuremad puud ulatuvad kuni 25 m kõrguseni, neid kasvab Järvseljal, Luual jm. Paljudes parkides kasvab kiratsevaid ja alt laasunud tüvega eksemplare, millised pole küll väga dekoratiivsed. Sordid: 'Aureovariegata'; 'Stricta' 13. Perekond elupuu ja korea elupuu Perekond Elupuu (Thúja L.) Thuia kreeka k. vaiku ajav puu. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad. Okkad soomusjad, kinnituvad võrsele vastakuti. Käbid väikesed, piklikmunajad, seemned lamedad, varustatud 2 tiivaga või tiivutud, valmivad sama-aasta sügisel
annaabi.ee 
