pedoloogiline, natsionalistlik, usukultusi propageeriv jne" kirjandus.Erihoiuosakonna töötajad olid ainult näiliselt raamatukogu koosseisus, tegelikult allusid Glavlitile ja täitsid oma kohustusi usinalt. Näiteks kui Glavlit kontrollis 1956. aastal riikliku raamatukogu erihoiuosakonda seoses mõnede eesti kirjanike taaslubamisega, leidsid nad sealt suurel hulgal "nende poolt mitte keelatud, kuid kahjulikku" eestiaegset kirajndust, mis siis ka keelunimekirjadesse kanti. Kirjastamine läks riikliku kontrolli alla juba sõjaeelsel aastal, vahetult pärast sõda kehtestati ülirange kontroll iga trükitud paberilehe üle. 1945. aasta juuni algul võeti arvele kõik kirjutusmasinad ja paljundusaparaadid. Kirjastustöötajatelt nõuti laitmatut poliitilist minevikku. Neljandik ilmunud trükistest oli ühiskondlik-poliitiline. 1947. aastast hakkas kehtima nõue kirjastusplaanide koostamiseks kolmeks aastaks ette.
(naturaalmajandus). Koos koolidega kaob ka kirjaoskus. säilivad mned üksikud krikukoolid kloostrite juures, kuid ka enamus vaimulikke on kirjaoskamatud. Olukord on kummaline, kuna ametlik kiriku keel on ladina keel. Enamasti vaimulikud loevad siis ette teksti milelst nad ise ka aru ei saa. Kirjaoskuse leviku takistusekn on ka see, et adina keelsed tekstid on kõikjal kuid keel on surnud ja seda ei kasutata elava keelena. Räägiti rahvakeeli: vanaprantuse, vanaitaalia. kirajndust nendes keeltes polnud, oli vaid ladina keeles. Üksikud kiviehitised on ellest ajastust tetud. 6. saajndi alguses ehitati põhja itaaliasse ravennasse omapärane theoderchi maoseleum, omapära on tema kuplis, 8 tahuline, kuid kuppel on välja tahutud ühest tohutu suuret kiviplaadist, läbimõõt on üle 10 meetri, luplit ei osatud enam laduda. Kivist ehitisi on säilunud iirimaalt, mis on väga väikesed, iirimaal tekkis pärast roomariigi
annaabi.ee 
