Lahenduseks pakuksin mina, et enne kui rohelisele autojuhile load anda, tuleks teha eksperiment. Veel tuleks kindlaks teha load saanud inimese suundumus. Kui ta on rullnokk kellel on bemmil uued kummid siis tuleks veidi enam kaalutleda lubade andmist. Veel võiks enne lubade kätte andmist imiteerida kuidagi avariid. Palun leiutage mingi atribuut, kuhu istud sisse ja see paiskab su 100 kilomeetrise tunnikiirusega vastu seina. Kui selline kogemus käes, siis vaevalt, et enam nii kihutama kiputaks. Samuti tuleks igale poole riputada kaameraid ja teha kõik ülejäänud autod sellise mehhanismiga, mis ei hakkaks enne sõitma, kui kõigil autos viibijatel on turvavöö kinni. Kui meie tubli politsei suudab kinni nabida liikluseeskirjade rikkuja, siis võiks temalt rahuga load ära võtta ja sundida teda uuesti eksameid läbima või teha mingi muu trikk. Sest et kui juba kihutatakse, siis vaevalt, et see auto nii väga korda läheb ja trahvid makstakse ka nii muuseas tagataskust ära.
Esimene samm: kohelge teist inimest lugupidavalt. Suhtumine, mida antakse edasi spetsiifiliste käitumisviiside abil. Viis, kuidas teist inimest kuulatakse, kuidas teda vaadatakse, sõnade valik, hääletoon, suhtlemislaad see kõik annab edasi lugupidamist või lugupidamatust. Rakendada tuleb moraalset sundlust, et kohelda teist inimest väärtusliku isikuna, kellega kavatsetakse võrdsesse dialoogi astuda. Teine samm: kuulake, kuni kogete teist poolt. Konflikti ajal, kui tunded on tugevad, kiputaks kergesti üksteist vääriti mõistma. Kuulamise eesmärgiks on mõista teise inimese ettepanekute või ideede sisu, nende tähendust selle inimese jaoks ja tema tundeid nende mõtetega seoses. See tähendab, et tuleb näha asju, millest tema räägib, tema vaatenurgast. Keskenduda tuleb tunnete peegeldamisele ja vaikimisele, et teine saaks teie öeldud sõnade üle järgi mõelda. Kolmas samm: sõnastage oma vaated, tunded ja vajadused. Kui teise inimese suhtes on
annaabi.ee 
