suguvõsaliikmete hallata ja seetõttu pidi vallutama maad ja rajama cuzcosse uue lossi. Riik jagunes 4ks suureks piirkonnaks, valitsejad pärinesid inkade ülikute seast. Väiksemate alampiirkondade valitsejad olid kohalikud. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahval lasus riiklik töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Kohustused märgiti üles sõlmkirjas. (köiele tehtud sõlmede ehk kipudega). Talupojad pidid harima lisaks oma põldudele ka riigi ja templite maid, ehitama ja korrastama losse, templeid, teid ja niisutussüsteeme. Töötati suurte gruppidena ning rütmilise laulu saatel. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele. Abielud olid kohustuslikud ja riigil oli õigus alamate elukutset määrata. Andide tsiv saavutas haripunkti inkade võimu ajal. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoi eest hea kaubavahetus ja postiteenindus
Arvepidamine arenenud, maksuarvestus, Eelarveline arvepidamine Kvestorid pidasid brevariumi (esimene riigimajanduslik bilanss) Umbes 500 e.m.a kujunes välja uus süsteem Süsteem tugines seitsmele numbrile I – 1; V – 5; X – 10; L – 50; C – 100; D – 500; M – 1000 7. Kesk- ja Lõuna-Ameerika Maiad – 300 aastat e.m.a piltkiri Numbreid tähistasid täpid ja kriipsud. Nulli tähistamiseks erikujuline märk. Inkad – arvestust peeti “kipudega” (Quipu) Kipu oli andmekandja, sellel olid sõlmede abil märgitud numbrilised väärtused või muu teave. Kipu nöörid olid valmistatud laama- või alpakavillast või ka puuvillast. Sõlmitud nööride arv võis ulatuda mõnest kuni kahe tuhandeni 8. Muistne Hiina Riigiraamatupidamissüsteem 1122-256 e.m.a. Olulised muudatuse 19. saj. m.a.j. Esimene mehhaaniline abivahend Arvelaud Leiutatud umbes 2600 e. m.a. Hiinlase Cheuo-Ly poolt – suan-pan
annaabi.ee 
