6 ning 3.0 meetrit, kuid plaate saab toota pikkustega alates 2.0 kuni 4.0 meetrit. Plaatide pikiservad on kaetud kartongiga, otsad on lõigatud. Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni perioodiga, eeldusel, et ruumide suhteline niiskus jääb talvel vahemikku 25 45 % ja suvel 30 60 %. Eraldi on olemas ka kipsplaadid, kus kartongkatte asemel on klaaskangas või kips ja tselluloos on segatud ning pressitud plaadiks kipskiudplaadid. 2.2 Valmistamine Kipsplaadi tooraineks on looduslikku päritolu või tööstusliku kõrvalproduktina tekkinud kips, mis tootmisprotsessi käigus töödeldakse tugeva kartongiga kaetud plaadiks. Kipsplaatide valmistamine koosneb kahest etapist: kõigepealt kaltsineeritakse looduslik 4 toorkips CaSO4 + 2H2 O stukk-kipsi pulbriks; seejärel valatakse stukk-kipsist, veest ja
normaalniiskusega ruumides mittekandvates vaheseintes. Vaheseinapaneelide mõõdud vastavad seina suurusele. Neid paneele on Eestis tehtud kupsist, saepurust ja liivast, vahekorras 1;1;1. Paneelide paksus 60-120mm. Paneelid on mõeldud mittekandvateks vaheseinteks. Kipsplaadid Kujutavad endast 6-22mm paksusi plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaadile küllaldase paindlikuse. Plaatide laius on tavaliselt 1,2m ka pikkus 2,4-3m. Eestis kipsplaate ei toodeta. Kipskiudplaadid koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Pappiga neid plaate ei kaeta. Kiudaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatud paindetugevuse, mis on siiski vähem kui pappiga kaetud plaatidel. Plaatide paksus 10-22mm ja suurus 1,2x2,6-3,0m. Arhitektuurilised detailid kujutavad endast mitmesuguseid keerukama kujuga detaile. Valatakse nad vormidesse, mis on enamasti võrdlemisi keeruka kujuga. Suuremaid detaile sarrustatakse nõõri võit traadiga. 49
Eestis kipsplaate ei toodeta. 156 Tuntumad plaadid on Gyproc, Danogips, Norgips jt. Kipsplaate kasutatakse: siseseinte katteks, lagede katteks, kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena. Mõnede sortide plaatide tootmisel on neile lisatud veekindlust suurendavaid lisandeid. Selliseid plaate saab kasutada välisseintes tuuletõkkena. Kipskiudplaadid. Need koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Kiudaineks võivad olla tsellulooskiud, pabermass, puuvillajäätmed jne. Neid plaate ei kaeta papiga. Need plaadid ei ole ka nii tugevad kui papiga kaetud plaadid. Kipskiudplaate kasutatakse: siseseinte katteks, lagede katteks. Arhitektuurilised detailid ehk kujundusdetailid. Need kujutavad endast mitmesuguse keerukama kujuga detaile. Näiteks ornamendid, sisekarniisid, piirded jne.
annaabi.ee 
