5.3 Tardumisajad Katse algus 11:00 Tardumise algus 11:24:30 Tardumise lõpp 11:33:24 Tardumisajad: algus 24 min 30 sek lõpp 33 min 24 sek Graafik 1. Kipsisegu tardumine 45 Nõela vajumissügavus [mm] 40 35 30 25 20 15 10 5 0 0 5 10 15 20 25 30 35
Erinevad kipssideaineid lisatakse tsementidesse, väetistesse, Pariisi kips ehk krohv, samuti tehakse plokke, laeplaate, kipsplaate jm2. Mis on kipsi positiivsed omadused? 3. Mis on kipsi negatiivsed omadused? vähene niiskuskindlus vajalik hoolikas hüdroisolatsoon haprus armatuur vajab kaitset korrosiooni vastu kipssideaine lühikeste tardumisaegade tõttu on homogeense segu saamine raskendatud mahumuutused - kipsisegu paisub 0,2...0,8%. kipsist toodete niiskusesisalduse määramisel kaalumise meetodil ei tohi neid kuumutada vee eraldamiseks üle 100°C – kristallvee eraldumine annab tegelikust niiskusesisaldusest suurema tulemuse. 4. Mis on kergkruusa tooraine? Savi, mida on pöördahjus paisutatud 5. Miks on kergkruus tundlik niiskusele? Sest on poorne materjal, kuid samas talub niiskust ega murene. 6. Mis on poorbetooni toormaterjalid?
sõelumise tagajärjel sõelale jäänud osakeste mass samuti. Seejärel arvutati peenus valemiga nr:1. Protsessi korrati kaks korda ja arvutati keskmine peenus. 4.2 Normaalkonsistentsi määramiseks kasutati Suttadi viskosimeetrit. Katsega määrati vee hulk mis oleks vaja, et saavutada soovitud viskoossus. Kipsi kaaluti 350g, lisati vesi, segati, kallati silindrisse ning kergitati silinder kiire liigutusega, mille järel mõõdeti laialivalgunud kipsisegu diameeter. Katse õnnestus, kui tulemus jäi vahemikku 180+-5 mm. 4.3 Tardumisaja määramiseks kasutati Vicat`i aparaati. Segu segati normaalkonsistentsile vastavalt, mille järel valati see silindrikesse. Segu tasandati silindri ääre kõrgusele ja asetati Vicat`i seadme alla ning hakati seadme nõela segusse kukutama. Tardumisaja alguseks loetakse nõela peatumist kõrgemal kui 1mm seadme põhjast. Tardumisaja
2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid kaal materjali kaalumiseks, erinevad (mõõte)anumad vee mõõtmiseks ja kipsisegu valmistamiseks, sõel nr. 02 kipsi sõelumiseks, Suttardi viskosimeeter kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks, Vicat' aparaat kipsitaigna tardumisaja määramiseks, vormid proovikehade valmistamiseks, hüdrauliline press paindetugevuse ja survetugevuse määramiseks. 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr. 02, avaga 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse proov 50 g ning asetatakse sõelale nr. 02
tihedas džunglimassis nullilähedane. Kuuldavasti pidi igal aastal Tikalis mõni džunglis asuvaid varemeid uurima läinud inimene kadunuks jääma. (Tikal…) Peale aastat 900 AD algas maia tsivilisatsiooni kiire allakäik, mille kohta käib palju teooriaid. Pidev rivaliteet ja konfliktid teiste linnadega ilmselt süvendasid näljahäda, mis oli tekkinud liigküttimise, veepuuduse ja metsade liigraie tõttu. Muuhulgas kasutasid maiad metsa ka teatava kipsisegu tootmiseks, millega templeid kaeti. Ühe templi katmiseks tuli raiuda metsa umbes 400- lt hektarilt ja arvestades, et Tikalis oli sadu suuri ehitisi, pidi maharaiutud metsa hulk olema päris suur. Õhukese huumuskihi tõttu ei sobinud metsast puhastatud ala eriti hästi põllumajanduseks, kuid aitas samal ajal kaasa temperatuuri tõusule. Lisaks oli maiadel selleks ajaks tekkinud ebaproportsionaalselt palju ülikuid ja preestreid võrreldes nendega, kes maad harisid. Aastaks
4.Kus saab kõige paremini tutvuda rooma seinamaalidega? Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja annab ettekujutuse antiikaja maalikunstist. 5.Mitu stiili võib eristada Pompeji seinamaalis? Milline neist on kõige omapärasem? Pompeji seinamaalis eristatakse nelja stiili, kuid nad ei ole ajaliselt rangelt üksteisele järgnenud, vaid esinesid osaliselt samaaegselt. Inkrustatsioonistiil Sein kaetakse stukkmarmoriga (kipsisegu, mis jätab marmori mulje) ja imiteeritakse kivkonstruktsioone: pilastreid, simse jne. Figuuri ei esine üldse. Mosaiik põrandad. Arhitektuuristiil (alates ~70 eKr) Ruumilised silmapetted. Arhitektuuri osad maalitakse perspektiivi kasutades seintele. Aknad ja uksed, millest paistavad ehitised ja maastikud. Müsteeriumide villa Pompejis 3. Stiil Sein ei püüa ruumi laiendada nagu eelmise stiili puhul. Seinapinna jaotavad osadeks kitsad sambakesed. Seina keskel on maal, mis meenutab kahvelpilti
annaabi.ee 
