Kui majanduslikult pole võimalik kõike lubjata, siis tuleks normi vähendada ja pinda suurendada. Kõigepealt tuleks anda tundlikumatele kultuuridele nt. punane ristik (põldheina ja ristiku all olevatele põldudele. Teisejärguliselt lubjata rukki, nisu, talivilja põllud. Tuleks anda külvieelse mullaharimise alla, seega neutraliseeritakse idanemiskeskkonda. Kõige rohkem on kasutuses plinkritolm. Muldade kipsimine Varem arvati, et kipsimisega on võimalik asendada lupjamist ekslik, kuna kipsimise toimel suurenes liblikõieliste saak, kips andis väävlit. Kips suurendab aktiivset happelisust. [M-]-Na-Na + CaSO4 [M]=Ca + Na2SO4 uhutakse laskuva veevooluga ära. Meie muldi pole vaja kipsida. TOITAINETE NEELDUMINE MULLAS Gedroitsi 5 neeldumise liiki: 1. Mehaaniline neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu st. muld toimib nagu filter, vaatamata sellele, et mõned väetised on tolmjad, nagu nt lubiväetis. 2
Liivmuldades võib see olla aktiivsest happesusest üle 1000 ja savimuldades 50000...100000 korda suurem. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel. Mulla leelisuseks nimetatakse ühevalentsete metalsete katioonide, eelkõige Na+ ja K+ esinemist mullalahuses. Mulla leelisus on taimedele ja mikroorganismidele niisama kahjulik nagu liigne happesuski. Liigset leelisust on võimalik kõrvaldada muldade kipsimisega. 22 Enamik kultuurtaimi eelistavad nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga mulda (pHKCl 5.6...7.2). Mulla happesusele reageerimise suhtes võib kultuurtaimi jagada järgmistesse rühmadesse: · väga tundlikud happesuse suhtes peedid, lutsernid, valge mesikas, kanep, peakapsas. ploom, kirss. sõstrad. Neid nim. ka kaltsifiilseteks ehk lubjalembesteks kultuurideks.
annaabi.ee 
