aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton tegi esimesed katsed valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Kõiki Kundas toodetavaid tsemendiliike võib kasutada maapealsetes, maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Eristatakse anorgaanilisi betoone (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betoone (asfaltbetoon, polümeerbetoon). Neist tuntumad ongi tsementbetoon ja asfaltbetoon. Asfaltbetoonist ehitatakse asfaltteid. Asfaltbetoon on vibratsioonile vastupidav, kuid laguneb siiski aja jooksul looduslike mõjude ja koormuse tagajärjel. Alati ei ehitata uut teekatet, vaid selle auke ja mõrasid saab edukalt parandada. Raudbetoon on betoon, mis on tugevdatud metallarmatuuriga. See protsess leiutati 1849
Tehases on mugav ja rahulik, ning elemente võib valmistada koos soojustusega, vajalike õõnsustega kommunikatsioonide jaoks, mitmesuguse pinnaviimistlusega jne. Betooni kvaliteet tuleb tehases valatuna samuti parem, sest selle tihendamine on lihtsam ja seetõttu võib veesisaldus olla väiksem, mis võib lühendada ehitise valmimisjärgset kuivamisaega koguni poole võrra. Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon). 3 Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral.
üks põhilisi ehitusmaterjale. Betoon koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel. Betoon, mille sideaineks on tsement, saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava kõvaduse. Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon). Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga ehitusdetaile või terveid ehitisi. Raudbetooni puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk. Betooni ajalugu Esimesed teadaolevad betoonkonstruktsioonid on leitud Roomast. Panteoni, Colosseumi ja akveduktide ehitamisel kasutati vulkaanituha, vee ja paekivi segu ehituskivide ühendamisel.
d – õõnesplokk. Seinapaneelid. Seinapaneelid moodustavad enamasti terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamasti kolmekihilistest paneelidest. Sel juhul on kahe raudbetoonikihi vahel soojaisolatsiooni- materjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse raudbetoonist ühekihilised. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoon-paneelidest. 130 Joonis 9.8.4. Seinte suurpaneele: a – kolmekihiline välisseina paneel: 1 – raudbetoon, 2 – soojaisolatsioon, 3 – fassaadi faktuurkiht, b – mullbetoonist karkasshoone paneel, c – vaheseinapaneel. Talad. Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Vaata allolevat joonist. Joonis 9.8.5