et olemise siht ja tuum on mingi suur müsteerium." ,,Ta uskus, et sümpaatseid hingi peab kokku viima elutee, et kusagil käib kurtes ringi ka tema kallis kaaslane. Ta uskus: vangiraudu kandma ja laimajale hoopi andma on sõbrad valmis tema eest. Ta uskus kõigest südamest, Et surematu sihi poole meid viivad suured nägijad, et õnneukse avavad maailmale ja inimsoole kord vaimukiirte varal need humaansed mõttehiiglased." ,,Kaastunnet, põlastavat viga, molaarseid aateid, hingetuld ja kipitavat kuulsusiha ta tundis juba varakult. Kui kanneldades tutvus aga ta Schilleri poeesiaga ja rändas Goethe taeva all, siis kõrgel kunstiallikal ei tulnud muusal häbeneda. Uus lüüra uhkelt helises: Neis vaimustatud värssides ei jätnud iial maha teda ta mõtelnud, ta tundearm ja lihtsuse autentne sarm." Oneginit valdas ka suur vabadusearmastus. Maal püüdis ta teha ümberkorraldusi pärisorjade elus. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises
ebamugavus näib olevat kadunud. Niikaua kui väljutamine ei ole liiga kiire laseb lahkliha järk-järgult venitada, võb see olla presside, mitte valude aeg. Sageli tekib omamoodi tuimestus asjaolust, et lapse pea surub tihedalt emakakaelale ning rõhub närvid kokku. Paljudel naistel ei lase see surve tajuda lahkliha rebenemist, sisselõiget ja õmblemist. Teil on ülematu tahtmine pressida, aga tähtis on oodata, kuni ämmaemand ütleb, et võib. Te tunnete tohutut survet pärakule ning kipitavat kõrvetavat valu, kui lapse pea ilmub tupesuule. Tunded võivad tormiliselt kõikuda kurnatusest ja pisataist kuni elvuseni, et viimaks kohtate oma last. 2.3. Kolmas periood ehk päramuseperiood Enamasri soovitakse sünnitusabis sünnituse kolmanda perioodi aktiivset mõjutamist, et vältida raskeid verejookse. Otsekohe, kui laps on sündinud, süstitakse emale reide oksütotsiini, mis soodustab emaka püsimist kokkutõmbununa. See laseb sünnitusabi