inertse minaga. See on hetk, mil mina, nagu objekt objektide hulgas, jääb magama. See suurepärane lõpulõik on tüüpiline Undi kirjutamisviisile ja tema eesmärkidele: fikseerida kogemust samasuguse selguse, täpsuse, lõplikkuse ja objektiivsusega, nagu too haarab helisid ja objekte siin, selles õhutus, tühjas ruumis, ning teab seda keskendatud tähenduslikkust, proosa poeetilist jõudu minetamata." (Jaanus, 1990). Selles mõttes on Undi kirjutamise viis pigem luulekunstile, isegi kinokunstile lähenev. Tema stiili iseloomustab miniatuursete piltide visandamine, lausete maksimaalne lühidus, dialoogide rohkus ning "elulähedus", antonioni'likud impressionistlikud kaadrid, tugev suhtestatus aja ja ruumiga - väliskeskkonnaga (näiteks Hüvasti, kollase kassi alapealkirjad (Esimene koolipäev, Vihmane päev, Rütmiline päev), mis dikteerivad kogu süzhee arengut). Tähtis pole mitte jutustus vaid meeleolu. "Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga
sellest tulenev närvilisus ei puutu ju neisse. Kokkuvõttes on Godardi lihtsa süžee all peidus palju muudki, nagu Patricia eneseteostuse ja motivatsioonide otsingud võõras kultuurilises keskkonnas, mida illustreerivad ka peategelaste omavahelised möödarääkimised. Nagu paljude teiste Prantsuse uue laine režissööride loomingus, on ka siin peidus kavalaid viiteid teistele filmidele ning kinokunstile endale. Igatahes on tegu korraliku ja tempoka panusega krimižanri. 16 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis KOKKUVÕTE Nouvelle Vague’i ehk Prantsuse uue laine mõjutajateks võib Labarthe’i järgi pidada Itaalia neorealismi, dokumentaalfilme, Ameerika kino ja televisiooni. Antud väljendi