Dali hakkas oma loomingus kasutama ka tarbeesemeid. Ta andis igapäeva esemetest valmistatud objektidele kaugeleulatuvama funktsiooni. Esimesed sürrealistlikud esemed valmisid 1931.aastal. Dali loomingus on kajastatud ka Hispaania kodusõda oma koledustega. II maailmasõja ajal elas Dali USA-s. 1934.a. eemaldus sürrealismistja naases traditsioonilise kujutamisviisi juurde jäljendades vanameistrite ( Raffael, Millet) pildimotiive. Dali on tegelenud ka kinokunstiga. Tema esimene sürrealistlik film oli ,,Andaluusia koer"-see on film puberteedist ja surmast. Hiljem valmisid veel mõned filmid, mis olid tagasihoidlikumad. Tegutses ka teatriprojektides, tegeles fotograafiaga. Hilisemal eluperioodil ei tegelenud Dali eriti loominguga. Ta tegeles oma kodulinna muuseumi probleemidega. Pärast Gala surma arvas Dali, et on surematu. Dali suri 1989
Dali hakkas oma loomingus kasutama ka tarbeesemeid. Ta andis igapäeva esemetest valmistatud objektidele kaugeleulatuvama funktsiooni. Esimesed sürrealistlikud esemed valmisid 1931.aastal. Dali loomingus on kajastatud ka Hispaania kodusõda oma koledustega. II maailmasõja ajal elas Dali USA-s. 1934.a. eemaldus sürrealismistja naases traditsioonilise kujutamisviisi juurde jäljendades vanameistrite ( Raffael, Millet) pildimotiive. Dali on tegelenud ka kinokunstiga. Tema esimene sürrealistlik film oli ,,Andaluusia koer"-see on film puberteedist ja surmast. Hiljem valmisid veel mõned filmid, mis olid tagasihoidlikumad. Tegutses ka teatriprojektides, tegeles fotograafiaga. Hilisemal eluperioodil ei tegelenud Dali eriti loominguga. Ta tegeles oma kodulinna muuseumi probleemidega. Pärast Gala surma arvas Dali, et on surematu. Dali suri 1989. Joan Miro Sündis ja õpis Barcelonas. Elus ja tegutses Pariisis. Esialgu olid tema tööd kuubistlikud
Lisaks tehnika arengule on kinokunsti mõjutanud ka poliitika ning riigikord. Kui meil Eestis enam tsensuuri ei esine ning filmidega võib edasi anda kõike, siis on riike, kus filmide tegemine ei olegi väga vaba kunst. Õnneks saab ka varjatult edasi anda mingeid põletavaid teemasid, kuid tuleb olla ettevaatlik. Poliitiline olukord riikides muutub ning sellega muutub ka inimeste mõtte- ja ideevabadus. Niimoodi on juhtunud ka Iraani filmikunstiga. Peamine suur muutus toimus Iraani kinokunstiga Islamirevolutsiooni käigus 20. sajandi teisel poolel. Enne Iraani islamiseerimist oli pikalt tegu üsna modernse riigiga. Modernseks tegi selle riigi valitseja Reza Shah, kes keelas ära traditsioonilise Iraani esinemiskunsti Taziye, mida ta valitseja arvas olevat vastuolus modernse eluviisiga ning aasta peale seda ilmus esimene pärsiakeelne film. Reza Shah’i valitsemisajal sai riigi nimeks ametlikult Iraan ning samuti keelas tema ära naistel chador’i kandmise
mujal. Kindral saabub, Vabariik muutub, Prantsusmaa on uuestisündinud!“ (Chabrol & Laffont, 1976) Kuigi „Prantsuse uus laine“ jõudis filmikunstini küll ülekantuna, jättis uuendusi soovivate režissööride, eeskätt François Truffaut, Jean-Luc Godard, Claude Chabrol, Agnès Varda ja Alain Resnais, looming niivõrd sügava jälje, et tänapäeva assotsiatsioonid selle terminiga seostuvad just eelkõige kinokunstiga, mida viljeleti 1950ndate lõpu ja 1960ndate esimese poole Prantsusmaal. 1.1 Caméra-stylo Üheks uuele lainele teed sillutanud kirjeks oli kindlasti kriitiku (hiljem ka filmitegija ja kirjanik) Alexandre Astruci 1948. aasta artikkel „La Naissance d’une nouvelle avant- garde: la caméra-stylo“ (Uue avangardi sünd: kaamera-sulepea). Ta kirjutab seal sellest, kuidas õhus on tunda muutusi, mis ei takerdu nostalgiliste mälestuste taha, olles
annaabi.ee 
