Läbi aegade on Eestis kokku olnud 41 kino. KINO AJALUGU: Peale esietendust 1896. aasta oktoobris saabusid igal aastal Eesti linnadesse vähemalt korra erinevad rändkinod. Enamasti oli tegemist Saksa või Austria ettevõtetega, kuid juba varakult korraldasid filmiseansse ka kohalikud eestlased. Tartus näidati esimest kinoetendust vaid mõned päevad pärast Tallinna ja Pärnusse jõudis kino esmakordselt 1898. aastal. Esimene kinoetendus Narvas toimus 1901, Rakveres 1903, Viljandis 1904, Kuressaares 1906. Aegamööda hakkavad filminäitajad sattuma ka maakohtadesse 1908. aastal näidatakse filme Kunda mõisas ja Kulbi talus Viljandimaal. Juba 19. saj. lõpust asusid ka mitmed seltsid oma ruumides korraldama filmiõhtuid. Kuni 1908. aastani toimusid kinoetendused peamiselt erinevates klubiruumides, teatrihoonetes, tsirkustes, suveaedades, näitusepaviljonides jms. spetsiaalselt kinole mitte kohandatud kohtades
sünnimaaga. Huvitav on ka sõna ,,kino" olemus ja päritolu; praegusel kujul võib rääkida sellest sõnast kui võõrsõnatunnusega sõnast, mis on lühenenud vorm sõnast ,,kinematograaf", mis omakorda on liitsõna, mille mõlemad osad on pärit kreeka keelest. ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" annab sõna ,,kino" tähenduseks: 1. hoone avalikuks filmide näitamiseks; vastav filmide näitamise asutus; 2. (sisekohakäänetes) filmi näitamine, kinoetendus; 3. kinematograafia (www.keelevara.ee) Minu vaadeldud artiklites esinesid kino ja liitsõnad kinosajand, kinolevi ja kinokunst. 10 1.2 Võõrsõnad 1.2.1 1.2.1. Sõnad 1.2.1.1 Sirp 1) efekt 2) sedööver 3) postmodernism 4) messianism 5) moraliseerima 6) kevadfestival 7) sügisfestival 8) festival (2) 9) demokratiseerima 10) protsess 11) publitsist 12) bürokraat 13) nomenklatuur
annaabi.ee 
