tajutavalt sihtkoha poole ruttavad. Õhulahingustseenides, kahtlemata filmi kõige tugevamas episoodis, ilmselt köitis tookord (ja kõidab veel praegugi) vaatajat osavõtuefekt. Otsekui lahingu keskmes asudes näeme enda ümber mitmel kõrgustasandil tulistavaid ja pikeerivaid lennukeid. Mõnel pöördel jääme ka ise maapinna suhtes sellise nurga alla, et see hetkeks tõuseb müürina kaadrisse. Ja siis oleme taas vabas õhus ning naabri tiiva kinnitustrosside vahelt märkame meie poole kiirelt lähenevat vaenlast. Filmis „Gaas! Gaas! Gaas!“ katsetas Luts esmakordselt heliga. Tallinna „pommitamises“ ja õhuvõitluse episoodides kasutas ta müraefektidena mitmesuguseid hoiatussignaale, lennukimootorite põrinat, relvatärinat. Tuleks veel märkida Theodor Lutsu suuremaid sündmusfilme „Rootsi kuninga Gustav Adolf V külaskäik Eestisse“ (1929), filmitud välisministeeriumi ülesandel Konstantin Märska
Ettevalmistus veeskamiseks 1. Pinguta paadi lööprid käsivändaga. 2. Eemalda kõik kaitsekatted. 3. Kontrolli ja eemalda kõik takistused. 4. Ühenda lahti elektrikaabel. 5. Ava külje peal olev sissepääs ja kinnita present. 6. Veendu, et kork oleks suletud. 7. Aseta paati kõik vajalik varustus: VHF-raadiosaatjad, raketid, EPIRB, liiniheiteseade jne. 8. Lülita aku lüliti asendisse 1 või 2 Veeskamisprotseduur Anna järgi, kui on võimalik pinge kinnitustrosside talrepitelt. Ava kinnitustrosside konksud ja veendu, et kinnitustrossid ei sega paadi allalaskmist. Tõsta trummelpiduri kangi kuni paat liigub paaditeki tasemele. Seda on võimalik teha kahest kohast: 1. Paadis olles tõmba tugevasti distantsjuhtimistrossist. Selle tulemusena liigub paat asendisse, kus on võimalik paati minek. Paat peatub siis, kui lasta lahti distantsjuhtimistrossi käepidemest. 2
annaabi.ee 
