Liigeskõhres pole versooni, seetõttu on nende koormamine hädavajalik, et säilitada paksu kõhre. Noortel on see paks, kohev, sisaldab palju vett, vananedes kuivab. (Atrioos on liigeste kulumine). 89. Nimeta luude liigid. Igale näide. Lk 25 õpikus. 1. Pikad luud ehk toruluud nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid. 2. Lühikesed luud ehk käsnluud nt. randme-ja kannaluud. 3. Lameluud ehk plaatluud ümbritsevad kehaõõsi koljulae luud, nad on ulatuslikeks kinnituskohtadeks lihastele rinnak, abaluu, puusaluu. 4. Segaluud nt. lülisambalüli. 5. Pneumaatilised luud ehk õhku sisaldavad luud koljus, nt otsmikuluu, oimuluu, ülalõualuu. 90. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta. Skeleti luud on omavahel seostatud kahel viisil: 1) Pidevühendused e. liidused 2) Liigesed On kolme liiki pidevaid ühendusi: 1) Fibroossed ühendused(kiulised): * sideliidused sidemed, seob kokku sidemed, elastsed ja ühendavad luid
näide: plasmiidid, mis määravad resitentsus antiboiitikumitele. On olemas supertapja bakter, millel on 3-4 põhiantibiootikumi rühma suhtes. 3. Gaasivakuoolid, peamiselt vee bakterites. Ülesandeks on neil tõsta ujuvust 4. Ribosoomid esinevad suhteliselt üksikult ja vabalt. Nende ülesandeks on valkude süntees ja teistsuguse ehitusega. 5. Membraani sopistised ehk mesosoomid suurendavad mebraani pinda(bakterites sisemembaanistiku pole) ja on kinnituskohtadeks teatud kohtadele( fotosünteesivatel bakteritel kinnituvad pigmendid). 6. Tsütoplasma on anorg.-i ja org.-i ühendeid sisaldav lahus bakterites. Ülesandeks on, et on ainevahetus keskkond. Bakterite tsütoplasma on liigumatu. 7. Vibur(id) bakterites on korrapäratu valgulise ehitusega. Bakterite viburid töötavad kettasülekande põhimõttel. Viburite liikumine on vajalik raku liikumiseks. 8. Piilid on bakterist väljaulatuvad valgulised jätked
annaabi.ee 
