Keerme välisläbimõõt d on suurim läbimõõt, mis mõõdetakse keerme tippudelt. Keerme sisemine läbimõõt d1 on keerme väiksem läbimõõt, mis poldi puhul mõõdetakse keerme põhjast mutri korral keerme tippudest. Keerme keskmine läbimõõt d2 on niisuguse silindri moodustaja, mis jagab profiili ja teise profiili vahe võrdseteks osadeks. Kõige rohkem leiab kasutamist silindriline kolmnurk-keere. Tavaliselt nimetatakse seda keeret kinnituskeermeks, kuna niisugust keeret omavad poldid, kruvid, mutrid jne. Hermeetiliste ühenduste saamiseks lõigatakse kolmnurk-keere koonuspinnale. Ruut- ja trapetskeere lõigatakse detailidele, mis peavad pöörleva liikumise muutma kulgevaks liikumiseks, nagu treipingi käigukruvi, lukksepakruustangide kruvid jne. Võimsate presside ja tungraudade kruvid tehakse tugikeermega. Ümarkeere on suure töökindlusega, seepärast kasutatakse neid mõõteriistade töölaudade nihutamisel, vaguni
Keermetel eristatakse kolme läbimõõtu. Keerme välisläbimõõt d on suurim läbimõõt, mis mõõdetakse keerme tippudelt. Keerme sisemine läbimõõt d1 on keerme väiksem läbimõõt, mis poldi puhul mõõdetakse keerme põhjast mutri korral keerme tippudest. Keerme keskmine läbimõõt d2 on niisuguse silindri moodustaja, mis jagab profiili ja teise profiili vahe võrdseteks osadeks. Kõige rohkem leiab kasutamist silindriline kolmnurk-keere. Tavaliselt nimetatakse seda keeret kinnituskeermeks, kuna niisugust keeret omavad poldid, kruvid, mutrid jne. Hermeetiliste ühenduste saamiseks lõigatakse kolmnurk-keere koonuspinnale. Ruut- ja trapetskeere lõigatakse detailidele, mis peavad pöörleva liikumise muutma kulgevaks liikumiseks, nagu treipingi käigukruvi, lukksepakruustangide kruvid jne. Võimsate presside ja tungraudade kruvid tehakse tugikeermega. Ümarkeere on suure töökindlusega, seepärast kasutatakse neid mõõteriistade töölaudade nihutamisel, vaguni
annaabi.ee 
