Pilt 1906.aasta ajalehe artiklist, mis rääkis bensiinimootorist. 4 Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris ning soojusmootor, mille kolvile avaldab survet silindris kütuse plahvatuslikul põlemisel vabaneva soojuse varal paisuv põlemisgaas. Üldehitus Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas, mida katab omakorda klapikambrikaas. Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi-
Peenema võsa lõikamiseks on loodud ka aktiivse tööorganiga nn võsaniidukid, mille tööprotsess sarnaneb tavalise heinaniiduki tööga. 194-Mis erinevus on juurija ja juurija-koguja passiivsel tööorganil? TV lk 24 joonisel 2.5 on esitatud passiivse tööorganiga juurija. mille tööorgan 2 kinnitatakse jäigalt universaalse tõukeraami 1 külge ja mille näide on joonisel 2.8. Sellise juurija tööorgan koosneb massiivsest teraskilbist 1, mille alumisse äärde on kinnitatus kihvad 3 ja ülemise ääre keskele massiivne sirm 2. Kilbi pikkus ei ületa tavaliselt 1,5 meetrit ja kihvade arv on kuni 5. Need näitajad sõltuvad otseselt baasmasina veojõuklassist 195-Millised on kobestite tüübid tööorgani kinnituselt baasmasinale? a) radiaalset kinnitus b) parallelogramm- kinnitust c) seadistatavat parallelogramm- kinnitust (vt joon 2.11). 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. a) buldooserid, b) greiderid ja
Elastse S-pii ristlõige on muutuv ja keskosas ovaalne. 3 13. Lauskultivaatori töövalmendus ja töö tehnoloogia. Töövalmendus seisneb komplektsuse, koostamise õigsuse, tehnilise ja tehnoloogilise seisundi kontrollimises ning tehnoloogilises seadistamises. Tehnilise seisundi kontrollimisel pöörata tähelepanu järgmistele kohtadele: 1) polt- ja lõhisliidete kinnitatus; 2) vannaste, survevarraste, käpahoidikute, raami deformeerimatus; 3) määrde olemasolu rattalaagrites; 4) käpa- või piitera (-otsiku) kinnituspoltide peitpea ei tohi ulatuda üle tööpinna (joonis 3.9); 5) käpa- või piitera lõikeservad olgu teravad: rohimiskäpa (hanijalgkäpa) lõikeserva paksus mitte üle 0,5 mm, kobestuskäpal kuni 1,0 mm; 6) reguleerseadised ja -kruvid liikugu vabalt. Tehnoloogiline seadistamine seisneb lauskultivaatori tööseadiste seadmises nõutud
annaabi.ee 
