nad õpiksid edaspidiseks eluks vajalikku ametit); · töövõimetutele isikutele (vanad, haiged, vaimse või füüsilise puudega) tuli tagada hooldamine; · vaestele toetuse maksmiseks koguti raha kinnisvara omanikelt (aluseks oli kinnisvara omaniku majanduslik seisund) (Roosileht, lk 270). Igas vallas tuli valida kaks vaeste järelevaatajat, kelle ülesandeks oli välja arvutada, kui palju raha iga aasta vajatakse, koguda vastavat maksu kinnisvaraomanikelt, jagada vaestele nende vajadustest olenevalt kas toitu või raha; juhtida vallavaeste varjupaiga tegevust. Võimalik oli kahesugune toetamine. Esiteks avahooldus (Outdoor relief), mis tähendab, et abivajaja jääb oma koju ning talle antakse seda, mida ta vajab - toitu, riideid, töövahendeid jms. See oli valdav hooldamise vorm. Teiseks kinnine hooldus (Indoor relief), mis tähendab, et töövõimetu abivajaja paigutad kohalikku vaeste varjupaika,
sajandil. 1665.aastaks oli Inglismaa pääsenud ka näljahädadest. 1597 viimane näljahäda Lõuna-Inglismaal, 1623, 1649 Põhja-Inglismaal. Inglismaa oli esimene riik, kes sai näljahädadest lahti. Sotimaal veel 1690ndatel, peale seda enam mitte. 1840ndatel Iirimaal. Ikaldusi oli, kuid näljahädasid enam mitte. Vaeste seadused (poor laws) - 1531, 1552, 1597, 1601, ja nende kehtestatud kohustusliku vaesteabi ja vaestemaks (poor rate) kõigilt kihelkonna elanikelt (tegelikult ennekõike kinnisvaraomanikelt) vaeste heaks. Tootlikkuse tõus 9-10 seemneni; al 16.sajandist Inglise kuulsad vaesteseadused (Poor laws), mis kindlustasid selle, et vaestele oleks tagatud ülalpidamine, toit. Vaeste olukord oli eeskujuks kogu maailmale, seda ei suudetud järgi teha. 1531a. esimene seadus: kodukohad peavad andma abi ning kerjused pidi saatma tagasi nende kodukohtadesse. Töövõimetud vaesed pidi saama kerjamiseks loa. 1532a