Joonis 3. Keskmine brutopalk ja töötusemäär maakondade kaupa 2012 aastal. Allikas: Statistikaamet 4 Harjumaa on ka kõige suurema rahvaarvuga maakond Eestis (Joonis 4). Joonis 4. Rahvaarv maakondade kaupa 2012. Allikas: Statistikaamet Suur rahvaarv mõjutab suuresti ka majandust ning kinnisvara turgu, nõudlus on suur ning seetõttu ka hinnad kõrgemad kui mujal Eestis. Pärast kinnisvarakriisi hakkasid kasvama ka Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Majade turu madalseis jääb Harjumaal sarnaselt kogu ülejäänud kinnisvaraturule ja piirkondadele 2009. aasta I kvartalisse, mil hoonestatud maadega tehti vaid 157 tehingut. Pärast seda pole enam kuni tänaseni olnud ühtegi kvartalit, mil tehingute arv oleks jäänud kvartalis alla 200. Näiteks 2011.a. I kv tehti Harjumaal 204 tehingut ja II kv juba 300, siis käesoleval aastal on numbriteks vastavalt 213 ja 353 tehingut
Ning kui Eestis võib öelda, et kinnisvaraturu põhi on juba selja taga, siis Hispaanias peaksin võimalikuks, et ca. 25-30% võib hindadel veel põhjani langusruumi olla. Pangad on kinnisvara oma bilanssidesse korjanud ja mitte kõike turule müünud, sellega turgu moonutades. Ilma sellise sekkumiseta oleks langus juba praeguseks suurem olnud. c) Finantssektor - eelnev loob suure pinge finantssektorile, kinnisvarakriisi kahjumid ei ole veel süsteemist välja ravitud (Eestis saame öelda, et juba on) ja seega tõenäoliselt näeme lähiaastatel mitmeid probleemidesse sattuvaid panku. Ning riik peab ilmselt taas päästma asuma (risk, et kuni 20% SKP-st vajalik finantseerida). d) Tööturg - Hispaania häda on sarnane Kreekaga - buumi ajal tõusid ka palgad liiga jõudsalt ja konkurentsivõime kannatas. Nüüd on seetõttu ka tööturul väga rasked ajad,
annaabi.ee 
