väljaarendamine; Kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate värbamine; Luuakse valmisolek tagada vajalike muudatuste pidev sisseviimine kinnisvarakeskkonda 3.2. Korrashoiu organisatsiooniline korraldus Kasutajakeskne korrashoiukorraldus on selline, kus püütakse maksimaalselt arvestada lepingutes määratud kasutajate õiguste ja nõudmistega ning tagada ettenähtud teenuste kvaliteetne osutamine. Kiiresti kõrvaldada igasuguseid ilmnevaid puudusi kinnisvarakeskkonnas. Sellise operatiivse teenuse keskmeks saaks olla dispetšerteenistus. Kasutajakeskse korrashoiukorralduse hindamise kriteeriumideks saavad olla: Kulud, s.o korrashoiuteenistuste poolt tehtud kulutuste võrdlus eelarvega või piirhinnaga, mis tuleneb kas õigusaktidest (piirüür), lepingust, konkurentide hinnatasemest; Korrashoiuteenistuse reageerimiskiirus klientide väljakutsetele;
kinnisvara soetamisel) ning maaga kaasnevad maksud kogu omandis olemise aja jooksul; · ehitised kujundavad kasutuskõlblikke ruume ja pindu: ehitistepüstitamiseks tehakse ehituskulusid, kasutusajal on vajalikud korrashoiu- ning remondikulud; · hoonetes tuleb luua keskkond (mikrokliima) ning sobilikudtöötingimused: hooneautomaatikaga tagatakse terviklikult tasakaalustatud kinnisvarakeskkond; · tegevuseks vajalikud ressursid: kuigi kinnisvarakeskkonnas loodud pinnad/ruumid peavad esmajoones tagama kasutajatele (so inimestele) vajalike ressursside olemasolu (olmevesi, kanalisatsioon, olmetarbeline elekter), siis samas kasutatakse ruumides sisseseadet (aparaate, seadmeid), mille käivitamiseks ning käigus hoidmiseks on vaja põhimõtteliselt samu ressursse, kuid lisaks veel vajatakse ka erinevaid kommunikatsiooni- teenuseid (sideliine); · töökohaga seotud otsesed kulud: kontoriruumides on selleks mööbel ja muu
annaabi.ee 
