3.1. Kinnisvarakeskkonna olemus Kinnisvarakeskkond on selline tervik (krunt koos sellel paiknevate varadega), mis suudab kasutajale pakkuda sellist keskkonda tegutsemiseks, mida ühiskond antud hetkel ja asukohas vajab. Kinnisvarakeskkonna määravad järgmised komponendid: Maa; Ehitised; Tehnosüsteemid. Ettevõtluse arenguks on vaja keskkonda tootmistegevuse arendamiseks ning pakutavate teenuste osutamiseks. Eluruumid on kindla otstarbega kinnisvarakeskkonnad, mille korrashoiu tase tervikuna määrab elanike rahulolu oma elutingimustega. See ei seondu mitte ainult tehniliste lahenduste nüüdisaegsusega, siia lisanduvad ka naabrussuhted (naabrid ning nendevahelised formaaljuriidilised , aga ka sotsiaalsed suhted) ning naabruskond laiemalt, sisaldades arusaama elukeskkonnast selle kõige ulatuslikumas tähenduses. Milliseid funktsioone ühiskonnas peavad kinnisvara korrashoiuga tegelevad spetsialistid täitma:
osas pole mingil põhjusel sõlmitud lepinguid. Samas on haldusagent ilmselt huvitatud ning võimeline operatiivselt leidma sobivat lahendust, korraldades vajadustest tulenevalt ümber seniseid lepingukokkuleppeid kõnealuste "valgete laikude" täitmiseks. Omaniku/omanike risk haldusagendi kasutamisel on "keskmine". Põhiline risk seondub sellega, et (eriti suuremate omanikorganisatsioonide puhul, kus korrashoidu vajavad ka suured kinnistud ja spetsiifilised kinnisvarakeskkonnad) pakkumiste või konkursside tulemusel valitakse suur hulk korrashoiu-töövõtjaid, kes peavad tegema koostööd sellises koosseisus esimest korda. See toob täiendavaid nõudeid haldusagendile, et koordineerida kõigi töövõtjate omavahelisi suhteid korrashoiuobjektil korrashoiu tulemuslikkuse nimel. Selline ametisse nimetatud haldusagent võib olla ka vaid FIE, ning tema väärjuhtimisest tulenev risk võib olla küllaltki suur, eriti kui puudub kas piisav kogemus või tema
annaabi.ee 
