Riikide majanduste omavahelist lõimumist. Kriis 2000–2001 – Türgi majanduskriis 1999-2002 – Argentiina majanduskriis 2001 – dot-com majandusmulli lõhkemine 2008-2011 - Islandi majanduskriis 2007–08 – Globaalne majanduskriis 2010 - Euroopa rahanduskriis Globaalne majanduskriis Algas 2007. aasta detsembris ning muutus eriti järsuks languseks 2008. aasta septembris. 2006. aastal tippu jõudnud USA kinnisvaramull põhjustas USA kinnisvarahindadega seotud väärtpaberite v äärtuse kukkumise, mis omakorda kahjustas finantsasutusi üle kogu maailma. SKP kasv 2009. aastal
ja valitsuste tuge. Finantsturge on negatiivselt mõjutanud ka suured geopoliitilised pinged Euroopa naaberaladel ning inflatsiooni kiirenemine. Eesti aktsia- ja võlakirjaturgude riskisus on globaalsete turgude väärtpaberi hinna kõikumise tõttu lühikese perioodi jooksul endiselt kõrge. Seni on aga Eesti majanduse ja finantssüsteemi jaoks olulised välistingimused pigem paranenud. Eesti majandust on toetanud ka emapankade tugev finantsseis, kuid siinkohal tuleb arvestada Rootsi kinnisvarahindadega seotud riski, mis realiseerudes avaldab emapankade rahastamise kaudu suurt negatiivset mõju kogu Eesti finantssüsteemile. Tänu majanduskasvu kiirenemisele ja selle positiivsele mõjule laenukvaliteedile on hakanud viivislaenude maht vähenema ning lisaks võib eeldada, et osa laene muutub taas toimivaks. Laenuvõtjate reaaltulu mõjutab aga kiireneva inflatsiooni oht. Kuigi baasintressimäärade tõus tõenäoliselt jätkub, ei avalda see pankade laenukvaliteedile väga
kardab ostja teha ostuotsust, oodates ka kinnisvara hindade jätkuvat langust. Selgelt jõupositsioonil klient palub kuni kuueks kuuks võimalust majas elamist proovida, makstes selle ülalpidamis- ja kõik muud kulud, ning pärast seda otsustada, kas soovib antud elamu osta või mitte. Ilmselgelt on tegemist ostjate kartusega teha ostuotsus langeval turul liiga kõrge hinnaga ning prooviga võita aega nägemaks, mis juhtub edasi nii majanduselus üldiselt kui ka kinnisvarahindadega (Uusmaa kinnisvara). Maksejõulisi kliente on turul vähe ning seoses üldise majandusolukorra ja pankade laenupoliitikaga on eramute ja kruntide hindu veelgi alandatud (Uusmaa kinnisvara). Tehinguhinnad on langenud paljuski eelkõige seetõttu, et ostjad teevad müüjale omapoolseid pakkumisi. Reegliks on saanud, et objekti pakkumishind on ostja jaoks justkui midagi müstiliselt ebareaalset ja üldjuhul tehakse müüjale utoopiline pakkumine
annaabi.ee 
