konkurendil General Motorsil, kinnitavad keiretsu jätkuvat edu. Toyota on nüüdseks laienenud juba muidugi palju rohkemaks kui lihtsalt autotootja. Tänasel päeval on Toyotal suurosalus kolmes telekommunikatsiooniga tegelevas firmas, ta on arvutisüsteemide arenduse ettevõttes peamine investor ning tal on aktsiaid kindlustusfirmas, mis on spetsialiseerunud autokindlustusele. Lisaks sellele kõigele, juhib Toyota nelja kinnisvarafirmat, kaht finantsettevõtet ja hetkel uurib uusi võimalusi kosmosetööstuses. (EZI Shipping) 3.2. Keiretsud Euroopas Euroopas on ka viimastel aastakümnetel hakatud Jaapani tarneahela keiretsu vastu huvi tundma. On moodustatud keiretsu-sarnaseid ettevõtteid, luues lojaalsussuhteid tootjatega ja tegelevad koos tarneahela paremaks muutmisega. Näiteks Rootsi bussi- ja veoautotootja Scania korraldab õpitube, et tootjad saaksid rohkem teada Scania tootmissüsteemist, mis sisaldab ka pidevad
Caesar Augustus lõi 24 eKr esimese riikliku tuletõrjeameti, mis koosnes 600 orjast, kes olid jaotatud seitsmesse Rooma tuletõrjedepoosse.[2] Euroopas oli tuletõrje 17. sajandini üsna algeline. Tuletõrjedepoosid hakati rohkem rajama alles pärast 1666. aasta Londoni suurt tulekahju kinnisvarafirmade poolt. Esimene nn kindlustusbrigaad loodi juba aasta hiljem. [3] Mõisteti, et sellist skeemi võib saata suur majanduslik edu, ja enne 1832. aastat rajati Londonis veel kümme kinnisvarafirmat[4]. Oma maja kindlustamiseks maksid inimesed firmale sissemaksu ning selle märgistamiseks kinnitati hoone seinale vastava firma embleem. Kinnisvarafirmade tuletõrjebrigaadid kasutasid embleeme identifitseerimaks, kas majad on nende poolt kindlustatud. Põlengu korral tuli kohale mitu brigaadi, kuid kui hoone seinal polnud nende embleemi, nad lahkusid ja jätsid maja põlema [5]. Ameerika esimene riiklikult finantseeritav elukutseline tuletõrjedepoo loodi 1679. aastal Bostonis[6]
annaabi.ee 
