Kuigi Euroopas kardetakse Venemaa energeetilist domineerimist nagu tuld, pole venelaste väljavaated Ignalinasse reaktorit ehitada sugugi kõige väiksemad. Tsernobõli katastroof seadis idanaabrite tehnoloogia kõva kahtluse alla, kuid nad on sellest ka kõvasti õppust võtnud ja projekteerinud senisest märkimisväärselt ohutumaid reaktoreid. Kuna praegu räägitakse maailmas rohkem kui paarisaja uue tuumareaktori ehitamisest, siis võib lähiaastatel tekkida Eesti kinnisvarabuumist tuttav olukord. Küsimus pole siis kardetavalt enam selles, kelle vahel valida, vaid kes on üleüldse kättesaadav. Kuigi tuumakütuse hind kihutab reaktorite ehitamise buumi taustal lausa kosmosesse, jätab see praegu siiski veel tuumaelektri hinna konkurentsivõimeliseks. Kui näiteks põlevkivielektrijaamades moodustab kütusehind ligi poole elektrihinnast, siis praegu võtab tuumakütus vaid ligi viiendiku toodetava elektri hinnast.
teed, mille kaudu saaks tõsta kuurordi järsult halvenenud statistilisi näitajaid. Nende järgi on suuna muutmisel edu tagamiseks vaja täita mitu tingimust: 1) muutused peavad olema aktsepteeritud nii kohalike kui ka külastajate poolt; 2) rannapiirkonna ülekoormatust tuleb hajutada; 3) liiga kiire arengu asemel on parem valida rahulik edenemine. (Kask et al 2010: 164) Lisaks sellele toovad Kask ja Raagmaa välja ülemaailmse majandustõusu tingimustes Eestit tabanud kinnisvarabuumist (tipuga 2007. aastal) tingitud üldise majanduse üle- kuumenemise ja hinnatõusud, mis muutsid puhkuse veetmise näiteks Kuressaares kalli- maks kui paketireisi Vahemere äärde või Egiptusesse. Samuti on hilisemates analüü- sides tuvastatud märke kuurordi identiteedi mitteintegreerumise kohta: konfliktid polii- tiliste jõudude vahel, töötavate strateegiate puudumine, maakasutuse planeerimise vaid-