direktiivides sätestatud. 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus Rahvusvaheline keskkonnaõigus Õpik lk. 196 206. Kaasaegse keskkonnapoliitika eesmärgiks on biosfääri kui terviku kaitsmine. See, et planeedi ter- viklik biosfäär on jagatud suveräänseteks, vastandlike huvidega riikideks, ning et need riigid jagunevad veel omakord eraomandis kinnistuteks, on pigem segav tegur efektiivse keskkonnakaitse teostamisel. Rahvus- vaheline keskkonnaõigus püüab siiski ellu viia lähenemist globaalsel tasandil. Rahvusvahelise keskkonnaõiguse esimene arenguetapp - enne ÜRO 1972. a Stockholmi keskkonnakonver- entsi Rahvusvaheline keskkonnaõigus on peamiselt suunatud naabritevaheliste probleemide lahendamisele.
vajadus ühiskonnas.Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused). Kinnisasja kohta kantakse kinnistusraamatusse nii omandisuhted kui ka muud kinnistuga seotud asjaõigussuhted (hüpoteegid, servituudid, üüri- ja keelumärked jne). Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem. See tähendab, et kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõpevad kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kinnistusraamatu andmete õigsust ja täielikkust
Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused). Kinnisasja kohta kantakse kinnistusraamatusse nii omandisuhted kui ka muud kinnistuga seotud asjaõigussuhted (hüpoteegid, servituudid, üüri- ja keelumärked jne). Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem. See tähendab, et kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõpevad kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kinnistusraamatu andmete õigsust ja täielikkust
annaabi.ee 
