Tema tekstide huvipunkt oli alamkiht e talupoeg. Aadlikke lausa kritiseeris (tavatu, nagu juba mainisin). Selle kroonikaga algab ka didaktiline e õpetlik punkt eksisteerima. 3. Piibli tähendus ja mõju eesti kirjandusele Piiblil on eesti vanemale kirjandusele väga suur mõju. Kõige esimesena hakati just usklikke tekste eesti keelde tõlkima. Sellega pannakse alus eesti kirjandusele. Piibli kaudu saadi kollektiiviks see toimis kui sotsiaalne sidustaja. Dialoog Piibliga viib kultuurinormi kinnistumiseni. Piiblilugudest said metatekstid. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Laulud ühendavad kogudust, laulud teevad koguduse jutluse osaliseks. Koos tegemine. Mülleri tekstist tuleb välja, et ta arvab, et kogudus ei mõista laule laulda nad lihtsalt ei saa selle sõnumist aru. Mülleri õilis ülesanne ongi usku rahvale lähemale tuua (peale suruda). Mülleri põhimõte oli selline, et jutlus peab olema emakeelne.
mängijale palli lennu trajektoor ja kiirused (kognitiivne pool) seostes vastavalt käe/randme (kere, jalgade) erinevate asenditega (motoorne pool). Seega tuleb sooritust näha tervikuna, kuid oluline on, et teadvustataks nii kognitiivse kui ka motoorse komponendi konkreetsed seosed koos nende seoste kombinatsioonidest tulenevate soorituste tagajärgede-tulemustega. Vilumuse parandamiseks tuleb vastavaid seoseid teadvustades korrata neid kuni kinnistumiseni • kognitiivsete võimete arendamise innovaatiline aspekt - traditsioonilise aspekti korral on kognitiivsete võimete areng kaasneva iseloomuga ja paraneb koos oskuste omandamisega. Innovaatiline aspekt tähendab seda, et spetsiaalseid kognitiivseid võimeid treenitakse täiendavalt samal põhimõttel, nagu seda tehakse kehaliste võimete arendamiseks kõikidel spordialadel (nt sportmängude jaoks arendatakse jõudu, kiirust,
Ja ehk õpetajad seda küll noomisid ja Moosese vasika tantsuks nimetasid, ei pandud seda noomimist siiski sugugi tähele." Mitmete Lääne-Euroopa rahvaste kohta on juba 15. sajandist andmeid kuuse (või mõne muu liigi) toomise kombest, et nii osa saada looduse elujõust. Saksa soost kaupmeeskonna eestvedamisel toimunud pööripäevapidustustest Rewalis (Tallinnas) Raekoja esisel turuplatsil kuuse ümber pilgarit pidades on andmeid aastast 1441. Kinnistumiseni kristliku jõulutähistuse kombestikku kulus veel paarsada aastat. Niisiis oli jõulupuukomme levinud linnades ammu enne jõudmist eesti talupojakultuuri. Eesti kohta on andmeid kuuse toomisest Kristuse sünnipüha tähistamiseks 19. sajandist (nt. on mainitud vaeslastele jõulupuu korraldamist 1837. a. Tartus). Vaatamata sellele, et komme kodunes kuuluvana nimelt jõulupühade juurde, säilitas see midagi oma ristiusueelsest minevikust.
annaabi.ee 
