esinevad veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn. Huvitav on märkida, et saartel esinevad mandri loomadega võrreldes väga suuremõõdulised harilikud kärnkonnad (kuni 16 cm). Kus Eesti kahepaiksed elavad? Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. Vertikaalse pupilliga mudakonn ja rohe- kärnkonn tavatsevad elada inimeste läheduses. Mudakonn vajab päevaseks peitumiseks pehmet ja kinnistumata pinnast, mida leidub põldudel ja aiamaadel. Nii sõltub nende loomade levik peamiselt aedadega eramute ja talumajapidamiste paiknemisest. Juttselg-kärnkonn tunneb end kõige paremini rannikuluidetel ja hõreda taimestikuga rannakarjamaadel, liiva- ja kruusakarjäärides. Kudemisveekogu, vee soolsuse ja kuivamise suhtes on kõre äärmiselt vähenõudlik. Harivesilik tegutseb niisketes metsades ja suuremates parkides. Kudemiseks kasutab ta sügavamaid veekogusid (tiike, lompe).
Praegu kasutatakse redutseerimiseks naatriumditionitti Na2S2O4 , kuid ka teisi redutseerijaid. Edasi kastetakse lõng või kangas leukoindigo lahusesse, lastakse korralikult läbi imbuda, et leukoindigo jõuaks kiu struktuuri tungida. Lõpuks oksüdeeritakse leukoindigo, tõstes kanga või lõnga lahusest välja (õhuhapnik oksüdeerib) või kasutatdes nõrku oksüdeerijaid. Pärast värvimist peab väga põhjalikult peseme, et kinnistumata värvainest vabaneda, et hiljem ei esineks värvuse muutust. Küüpvärvainetega värvitakse peamiselt puuvilla, villale nad hästi ei sobi, kuna leelisene keskkond lõhub villa. Neutraalses keskkonnas aga leukoalus ei lahustu. Erivõtteid kasutades on aga võimalik päris rahuldavate tulemusteni jõuda ka villa värvimisel. Küüpvärvainetest ongi kõige tuntum sisnine indigo. Võimalikud on ka teistsusgused värvitoonid. Nende saamiseks
Paiguti leidub Eestis mandrijääga siia kandunud rändrahne, mille läbimõõt ulatub mõnikord 10 meetrini; kohati on mitme hektari suurusi kivikülve. Rändkividel moodustavad taimkatte peamiselt samblikud ja samblad. Liivikute tüübirühm hõlmab lainete ja tuule mõjul tekkinud luiteid, mandrijää sulamisvee setitatud tasandikuliivikuid ja sandureid. Luiteid rühmitatakse selle järgi, kuivõrd taimed on nende pinna kinnistanud. Kinnistumata luiteid on eeskätt rannikuil, nende tunnusliigid on liiv-vareskaer, rand-luidekaer, liiv-aruhein, liivtarn ja rand- ogaputk, seal leidub ka liivhärmiku ja liiv-karusambla kogumikke. Kinnistunud liivikutel on taimkate tunduvalt liigirohkem, peale nimetatud liikide kasvab neil näiteks nõmmnelki, sininukku, aas-karukella, hobumadarat ning rohkesti samblikke. Mageveetaimkond Taimkatet saab vastavalt kasvukohale jagada erinevateks tüüpideks
annaabi.ee 
