Õppimise käigus sooritatud reaktsioonila järgnevat tulemit nimetatakse kinnistamiseks, kuna see fikseerib kindla käitumisviisi eelistuse. Vastavalt sellele tehakse vahet tasu taotleva või karistust vältiva käitumise vahel. Väljakujunenud reaktsioonide kõrvaldamist nimetatakse nagu ka klaasikalise tingituse juures kustutamiseks. Operantse õppimise 6 põhiseadust: 1. Õppimine toimub algul seda kiiremini, mida sagedamini kinnistavat stiimulit rakendatakse. 2. Õppimine toimub seda kindlamini, mida vahetumalt kinnistavat stiimuli rakendatakse. 3. Õpitu kinnistub seda paremini, mida harvemini ja vahendatumalt stiimulite rakendamist vajatakse harvemini stimuleeritud käitumisviis säilib stiimulite kõrvaldamisel suhteliselt kauem. 4. Õpetamise algul tuleks stimuleerida iga õiget käitumisviisi 5. Selleks et stiimulid tegusana hoida, tuleks nende rakendamist edaspidi kord-korralt harvemaks
muud faktorid võivad põhjustada vaid emotsioonide variatiivsust): vajadus (tarve); selle vajaduse rahuldamise tõenäosus (võimalikkus). Emotsioone võime määratleda kui aktuaalse vajaduse ja selle rahuldamise võimalikkuse peegeldust (tunnetust), millele antakse hinnang kas geneetilise või varasema individuaalse kogemuse alusel. See tähendab, et emotsioonid on oma loomult hinnangulised. Kuigi Simonov nimetab veel emotsioonide ümberlülitavat, kinnistavat ja kompenseerivat funktsiooni, on meil siiani kõige rohkem tähelepanu juhitud just viimasele. See tähendab emotsioonide teket ja vajadust situatsioonides, kus informatsiooni jääb väheks. Põhjust emotsioonide õiget tähendust alahinnata on andnud ka see, et paljud filosoofid on ikka ja jälle rõhutanud: teaduslik tunnetus on kõrgeim tunnetuse aste; emotsioonid näitavad vaid seda, et me pole argimõistuse tasandilt kõrgemale tõusnud. Ehk teisisõnu: emotsioonid näitavad meie
annaabi.ee 
