neutraalne ärritaja (nt kellahelin) toimima refleksi vallandava signaalina. Klassikalise tingituse kolmeks lähtealuseks on eristamine, üldistamine ja kustutamine. Üldistamisvõtte kasutamine e. õppimine võtab aega, et see võib kaasa tuua vigu olukorras, kus sarnased stiimulid võivad segi minna. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnistata. Kui mingit stiimulikorrata ilma selle kinnituseta, hakkab stiimuli tähendus kaduma, kuni see mingi aja möödudes ei too enam esile tingitud refleksi. Käitumise modifitseerimine ehk muutmine Etapiviisilise õppimise üheks mooduseks on käitumise modifitseerimine, mida rakendatakse ettevõtetes töödistsipliini tagamiseks, koolides õpiedukuse parandamiseks, vanglais seaduskuulelikkuse kujundamiseks jne. Käitumisviisi muutmiseks määratakse esmalt kindlaks
käitumise puhul. Tehes märkusi, tuleb ka jälgida, et lapsed parandaksid oma eksimusi, mille puhul neile märkus tehti. Mõtlematu on karistada last iga eksimuse puhul. Laste kultuurset käitumist soodustab vanemate endi laitmatu eeskuju, vastastikune üksteisest lugupidamine. Suurt tähtsust omab kodu ja lasteasutuse kasvatustöö kooskõlastamine ja vastastikku üksteise toetamine.(1965) Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisest Ükski harjumus ei kujune välja, kui seda ei kinnistata kõikide laste tegevustest. Ainult see süsteem, mis on välja kujunenud lapse enda kogemustes, jääb tema käitumise vormiks. Laste harjumuste kasvatamine toimub kahes liinis lapsele selgitatakse kehtivate käitumisnormide vajadust ja mõtet, laps omandab kehtivad käitumisnormid kogemustega. Kasvataja tutvustab lapsi igapäevase elu reeglitega ja nõuab nende täitmist. See ei valmista
käitumise puhul. Tehes märkusi, tuleb ka jälgida, et lapsed parandaksid oma eksimusi, mille puhul neile märkus tehti. Mõtlematu on karistada last iga eksimuse puhul. Laste kultuurset käitumist soodustab vanemate endi laitmatu eeskuju, vastastikune üksteisest lugupidamine. Suurt tähtsust omab kodu ja lasteasutuse kasvatustöö kooskõlastamine ja vastastikku üksteise toetamine.(1965) Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisest Ükski harjumus ei kujune välja, kui seda ei kinnistata kõikide laste tegevustest. Ainult see süsteem, mis on välja kujunenud lapse enda kogemustes, jääb tema käitumise vormiks. Laste harjumuste kasvatamine toimub kahes liinis ➢ lapsele selgitatakse kehtivate käitumisnormide vajadust ja mõtet, ➢ laps omandab kehtivad käitumisnormid kogemustega. Kasvataja tutvustab lapsi igapäevase elu reeglitega ja nõuab nende täitmist. See ei valmista
annaabi.ee 
