* hüpoteegi rahaline suurus * intressimäärad * muude kõrvalnõuete rahaline suurus * märkmed hüpoteegi kohta * sellesse jakku tehtud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel samuti kannete kustutamine Kinnistusraamatu alusprintsiibid ja nende väljendus kehtivas õiguses Avalduspõhimõtte kohaselt asub kinnistusamet reeglina tegevusse avalduse alusel, mitte aga ametiülesande korras. Selles põhimõttes väljendub asjaosaliste võim kinnistamismenetluse üle ja sellega teenib see põhimõte asjaosaliste privaatautonoomiat. Ka eesti õiguses põhineb kinnistamismenetlus avalduse põhimõttel. Seaduses on sätestatud, et kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse kinnistamisavalduse alusel - AÕS § 631. Kuna eesti kinnistusraamatuõigus on abstraktsiooni- ja kokkuleppepõhimõtte arvestamise tõttu kujundatud sarnaselt saksa kinnistusraamatuõigusele, tuleks kinnistamisavalduses näha vaid formaalset avaldust.
kanne on ebaõige. Praegusel ajal reguleerib kinnisasja heauskset omandamist AÕS § 561. Riigikohtu otsus 3-2-1-97-06, pöörata eelkõige tähelepanu p 18-26 - 20. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et kaasomandi lõpetamise ja kinnistu jagamise kokkuleppe saab AÕS § 79 lg-st 2 tulenevalt kinnistusraamatusse kanda (nähtavaks teha) üksnes märkuse vahendusel. Asjaõigusseaduse § 63 lg 1 p 1 lubab kinnistamismenetluse osalistel valida enda õiguste tagamiseks ka eelmärke. Kui eelmärke kinnistusraamatusse kandmise eeldused on täidetud, ei ole alust keelduda selle sissekandmisest. Eelnev ei tähenda, nagu võiks kinnistusraamatusse kanda eelmärkena ükskõik mida. Asjaõigusseaduse § 51 järgi peetakse kinnitusraamatut kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning AÕS § 53 lg 1 järgi kantakse kinnistusraamatusse üksnes seaduses ettenähtud andmed