Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 234- 235 lk. 6 2. Kinnisomandi omandamine 2.1. Kinnisasja tehinguline omandamine Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaüiguslepingu alusel. Asjaõigusseaduse kohaselt on kinnisasja omandamise aluseks tsiviilkäibes vastav tehing (võlaõigusleping), mis peab olema notariaalselt vormistatud. Notariaalselt peavad olema tõestatud kõik tehingud, mis toimuvad kinnisvaraga. Kinnistamisavalduseks on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov kande tegemiseks kinnistusraamatusse. 9 2.2. Kinnisasja omandamine igamisega Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mille omanik oli enne valdaja poolt valduse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Nõue kande tegemiseks nimetatud alustel esitatakse
mis peab olema notariaalselt tõestatud. Kinnisomandi ülekandmiseks (samuti kinnisasja koormamiseks piiratud asjaõiguseg) aga ei piisa ainult kohustustehingust, vaja on (AÕS § 641): - võõrandaja ja omandaja kokkulepet ülekandmise (või koormamise) kohta (asjaõiguskokkulepe), mis peab olema notariaalselt tõestatud ning - kannet kinnistusraamatus. Kande tegemiseks kinnistusraamatusse on vaja: - kinnistamisavaldust - vormikohast käsutustehingut ja vajalikke nõusolekuid. Kinnistamisavalduseks on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka asjaõiguskokkuleppes. Seadusest ei tulene võlaõiguslepingu vajalikkus kande tegemisel kinnistamisraamatusse. Seega ei ole kinnistusraamatu pidajal ka alust seda nõuda. Maatüki kinnistusraamatusse kandmisel, samuti jagamisel, sellest osa eraldamisel või liitmisel tuleb esitada ka vastava katastriüksuse plaani koopia
annaabi.ee 
