Agraarmajanduse sisestruktuur Maa kui kinnisvara Kinnisvaraks nimetatakse isikule kuuluvad kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustusi, mille objektiks on kinnisasjad. Kinnisasi – Maapinna piiritletud osa - maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kinnisasjaga püsivalt ühendatud nagu näiteks, ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti kinnisasjaga seotud asjaõigused. Kinnisomad ulatub maapinnale ja õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel, näiteks liiv, kruus, turvas samuti riigivesi, mis on riigi oma. Maale kui kinnisvarale on iseloomulikud samad omadused, kui maale kui tootmisvahendile. Väärtuseks võib pidada asukohta. Erineva otstarbega maakohal on ka erinev väärtus. Põllumajandusliku poole pealt : • maaomandi kompaktsust,
veebilehele. Eh.registri toimimise eest vastutab maj- ja komm, andmed esitavad: KOV, TJI, muinsuskaitseamet, raudteeamet, maj- ja komm. Eh.registris märgitakse andmeid: ehitiste; ehitiste ekspertiiside; omanike; projekteerijate ja kontrollijate; mõõdistajate; ehitajate; omanikujärelvale; muude ettekirjutuste kohta. 13. Vallas ja kinnisom. Seos ehitusobj. Ehitise omanik ja tema kohustused. Vallas esemeks on vallasasi- ehitise puhul kõik, mis ei ole maaga kohtkindlalt ühenduses. Kinnisomad- omand, mille esemeks on kinnisasi, mis on kantud või mida seaduse järgi võib kanda kinnistusraamatusse- maa ja sellega alaliselt seotud ehitised. K tekib Kraamatusse kandmisega. K hõlmab ka kõiki varaga seotud õigusi ja kohustusi. K, mis koosneb maast ja sellel asuvatest hoonetest vaadeldakse raamatupid kahe erineva objektina. Juhul, kui maaüksus kantakse Kraamatusse, muutuvad kõik sellel asuvad ehitised, jms maa oluliseks osaks ning käibes osaleb kinnisasi tervikuna
annaabi.ee 
