kaasa uued oskused PRONKSIAEG 1800-500 eKr Kogu pronksiaja jooksul ei suudetud kivi(aega) välja tõrjuda. Pronksi komponendid : · Tina · Vask Ja neid pidi sisse tooma, sest Eestis puudusid. Esialgu toodi pronksist esemeid, hiljem õpiti neid parandama ja ümber valama. Kivist hakati töötlema tööriistu, mis olid samasuguse välimusega kui pronksist valmistatud tööriistad. Murrang toimus 1100. eKr. Alates sellest võib rääkida uut tüüpi kinnismuististest, mis pronksiaega iseloomustavad. · Kindlustatud asula. Eestis pole leitud kuigi palju, ainult alla 10, nt. Asva, Iru. Asuvad kas saartel või rannikul. Olid rajatud looduslikult hästi kaitstud kohta, näiteks jõekäär. Kindlustatud asula oli piiratud muldvalliga, mille peal oli paekividest müür ja selle peal oli veel palkidest tara. Ala võis olla umbes 3500 m2. Selle müüriga piiratud ala sees olid hooned
harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss, hernes, uba, lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus tekkis varanduslik ebavõrdsus. Noorem pronksiaeg Uut tüüpi kinnismuistised: Põldude jäänused (kiviaiad ümber) Kivikalmed Lohukivid Enamus kinnismuististest asuvad Lääne- ning Põhja-Eestis ja saartel Esimesed kindlustatud asulad leitud Saaremaalt (Asva, Ridala, Kaali) Enamus rahvast elas avaasulates Asustus ja eluolu Rannikupiirkonnad - põllud õhukesed, viljakandvad, kerge harida - maaviljelus ja karjakasvatus - lisaks küttimine, kalapüük, saarlastel hülged - üksiktaluline asustus, põllumaa oli eraomand
annaabi.ee 
