Tegemist on arvatavasti astronoomilise ehitisega. Eesti pronksiaeg 1800 - 500 e.m.a. Vanem pronksiaeg (1800 - 1100 e.m.a.) Eestist on leitud vaid 16 pronksiaegset eset. Üks vanemaid pronksiaegseid leide Eesti aladelt on odaots Muhu saarelt. Ainuke pronksiaegnee mõõk on pärit Vajangu külast, see seisis pikka aega Rakvere muuseumis. Mõõk oli valmistatud Kesk-Euroopas Halstatti kultuuri ajal. Sellest perioodist ei teata ühtki kinnismuistist. Noorem pronksiaeg (1100 - 500 e.m.a.) Hakati ehitama rõhkpalkhooneid, arvatavasti tänu pronkskirveste kasutuselevõtmisele. Tähtsamad kindlustatud asulad olid Iru, Narva, Kaali, Ridala, Asva. Tekkisid tihedad suhted Skandinaavia rahvastega. Hakati rajama nelinurkseid põlde. Pronksiaegses Eestis kasvatati otra, nisu ja kaera. Ilmusid kivikirstkalmed - on olnud nähtavad, maastikule jäetud objektid. Kivikirstkalmeid kaevati tihti lahti.
On leitud, et tegu võis olla observatooriumiga või et hoopis ufonaudid tegid. On avastatud luid selle lähedalt, st paik võis olla raviva otstarbega, kivid ravivad. Üritati kivikilde murda. Rahvast käis sinna üle Inglismaa. Muusikatedlased arvavad, et need kiviringid on väga hea akustikaga. Eesti pronksiaeg. Vanem pronksiaeg 1800 – 1100 ekr ja noorem pronksiaeg 1100 – 500 ekr. Vanemast suurt midagi ei tea, on olemas ainult 16 vanema pronksiaja eset, ühtegi kinnismuistist ei tea. Vanim pronks ese on odaots, mis leiti Muhu saarelt, mis tuli Uurali mägedest. Leidis üks kohalik talumees, kes kasutas seda seatapuks. Kivisaarest leiti sirp. Pole teada, kas lõigati vilja vms. Algselt pronksesemed olid nii kallid, et toodi 24 ainult peopäeval välja. Ülejäänud leiud on pronkskirved. Pronkiaja keskel ilmuvad uued kinnismuistised. Esimesed linnuselaadsed ehk kindlustatud
annaabi.ee 
