Vererõhk endotoksiinide ja histamiini produktsiooni tõttu. Poegimishalvatus · Poegimishalvatus on kaltsiumi ainevahetusega seotud haigus, mitte puudushaigus, kõige sagedamini haigestuvad lehmad kuni 48 tundi peale poegimist, küllalt sageli ka 24 tundi enne poegimist. · Haiguse põhjuseks on organismi võimetus suurendada kaltsiumi imendumist luudest ja soolestikust seoses suurenenud piimasünteesiga. · Kinnislehm vajab päevas ca 20 grammi kaltsiumit. · Ühes kilos ternespiimas on ca 2,5 grammi kaltsiumit. · Intensiivse piimasünteesi korral tõmmatakse kaltsium verest ja perifeersetest kudedest piima koostisse. Kaltsiumit on vaja lihaste kontraheerumise pärast, loom jääb maha. Tagakehas olevad kaltsiumivarud võetakse enne piima koostisse, seetõttu loom kukubki tagakehaga maha, hiljem võetakse juba kaugemalt kaltsiumit.
Kiiresti tuleb ära sööta juurviljapealsed (riknevad kiiresti). Kaua saab sööta söödakapsast (talub kuni -9 0C külma). Söödakapsa söötmiselt minnakse sujuvalt üle kartulile ja juurviljadele. Samal ajal suurendatakse vähehaaval põhu, heina ja silo hulka. Kartul kaotab seistes suure osa oma väärtusest, seepärast on parem sööta seda sügisel. Juurviljasid hakatakse söötma pärast kartulit. Veiste jootmine · Tiine mullikas vajab 40 liitrit vett päevas · Tiine kinnislehm 50 liitrit · 10 kg-se päevatoodanguga lehm 65 liitrit · 20 kg-se päevatoodanguga lehm 85 liitrit · 30 kg-se päevatoodanguga lehm 100 liitrit Suure osa veetarbest võib lehm katta haljassöötade arvel, kuid see ei rahulda kogu veevajadust. Kuumade ilmadega veevajadus suureneb. Talvel joodetakse lehmi 2 korda päevas, suvel 4-5 korda päevas. SÖÖDARATSIOONIDE KOOSTAMINE LÜPSILEHMADELE Söödaratsioonide koostamisel tuleb jälgida, et päeva jooksul antavad söödad kataksid
annaabi.ee 
