Anoreksia Anoreksia on tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriididel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksiat põdevad inimesed on enda suhtes väga nõudlikud, ülitundliku mõttelaadiga, tihti kinnisideedega. Levinud 13-20aastaste naiste seas. Enamasti on need inimesed tegelikult normaalsed ja saleda kehaehitusega inimesed. Nad söövad väga vähe toitu, toit sisaldab minimaalseid kaloreid, teevad palju sporti ja oksendavad vabatahtlikult pärast sööki. Anoreksia kahjustab kehalist arengut ja tervist. Rasvakihi puudumine soodustab haigestumist külmetushaigustesse, nahk on kuiv ja tundlik, juuksed tuhmid ja haprad, vererõhk langeb, kiire väsimus, jalad jahedad ja sinakad, luud
Õpilasi mõnitatakse nende kaalu ja välmise pärast mis on sundinud palju noorukeid suunduma anoreksia ja buliimia poole. Anoreksia on ühtlik psüühika häire, mis on seotud tahtliku nälgimisega ning toidust keeldumisega kehakaalu alandamise eesmärgil. Anoreksia diagnoositakse kliiniliselt inimestele kelle kehamassiindeks on alla 17,5. Vaatamata sellele on anoreksia alla kannatavatel isikutel meeletu söögiisu mille nad on maha surunud range kontrolliga söömise üle ja kinnisideedega kartuses kehakaalus juurde võtta. 90 % anoreksikutest on õpilased. Füüsilise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naga haprad küüned ja juuksed, mis viitab tugevale kaltsiumi ja magneesiumi puudusele. Pidevad külmatunded ning menstruaaltsükli või suguelundite arengu probleeme. Buliimia on enim levinus söömishäire mida esineb õpilastel 2-3 korda rohkem kui anoreksiat. Buliimikus on pidevas sööginäljas ning on ohjeldamatud söödikud.
annaabi.ee 
