ainus abielurikkuja. Laip metsas Koer hakkas haukuma, mehed tulid majast välja ja nägid metsa veeres tumedat kuju. Nad jooksid kujule järele, püüdsid ta kinni ja sidusid käed. Tõid mehe maja juurde ja otsisid ta läbi. Leidsid taskust viis küünalt. Peremees käis kiirelt majas ja tõi mingi kirja. Laskis kinniseotul seda lugeda. See oli ähvarduskiri, milles lubati peremehe viis maja maha põletada. Arvati, et kinniseotu ongi põletaja. Kutsuti kordnik, kellele maksti rikkalikult, et ta mehe metsateel maha laseks. Kordnik pani kurjategija oma vankrisse ja sõideti linna poole. Teelahkmel pöörati maantee asemel metsateele. Kõlas kolm püssipauku. Peremees rõõmustas, et sai ähvardajast lahti. Hiljem leiti metsaveerelt laip, kordniku laip. Raudne sõber Hulkur Tiimu saab sepp Peebu juurde tööle. Tingimuseks, et Tiimu saaks Peebu juures töötada, on, et ta ei tohi majja minna, vaid peab elama sepikojas
Niipea aga, kui ma ta lahti lasen, hakkab ta uuesti lõugama. Ma näen, ta on normandialane, ja normandialased on kangekaelsed.» Ja tõepoolest, kuidas Lubini kõri ka kokku ei pigistatud, ikkagi püüdis ta häält teha. «Oota,» ütles d'Artagnan. Ta võttis oma taskuräti ja toppis tal suu kinni. «Ja nüüd seome ta puu külge,» ütles Planchet. Nad tegid seda väga hoolikalt. Seepeale lohistati krahv de Wardes oma teenri lähedusse. Kuna öö hakkas juba kätte jõudma ja kinniseotu ning haavatu olid mõlemad mõne sammu kaugusel metsaservast, siis pidid nad arvatavasti hommikuni sinna jääma. «Nüüd aga sadamaülema juurde,» ütles d'Artagnan. «Kuulge, mulle näib, et olete haavatud?» ütles Planchet. «Ah, see on tühiasi. Õiendame enne rutulisemad küsimused, siis asume minu haava juurde, mis minu arvates ei ole pealegi kuigi kardetav.» Ja mõlemad kiirustasid suurte sammudega auväärse ametniku suvemaja poole. Teatati krahv de Wardes'i tulekust.