SS-Gruppenführer Richard Glückile, kes ise allus vahetult Himmlerile. Vaivara koonduslaager oli ainuke SS- Majanduse ja Halduse Peaameti haldusala koonduslaager Eestis. Varem Eesti territooriumil asutatud nn „töö- ja kasvatuslaagrid“ allusid Julgeolekupolitsei ja SD asutuste kaudu Eestis Riigi Julgeoleku Peaametile (Reichssicherheitshauptamt – RSHA). Julgeolekupolitsei ja SD alluvuses olevatesse kinnipidamiskohtadesse sattus vähesel määral juute Eestis asuvatest nõukogude sõjavangide laagritest. Sõjavangide hulgast selekteeriti juudid välja ning anti üle julgeolekupolitseile. Kahel korral toodi aga sinna suurem hulk juudi rahvusest kinnipeetavaid. Jägala laager 1942. aasta septembris aga saadeti Saksa võimude poolt ühekordse aktsioonina Eestisse ca 2000–2100 juuti, kes pidi paigutatama Tallinna lähedale Jägalale rajatud laagrisse. Lätisse oli samaks ajaks toodud juba üle 20 000 juudi
kuriteos kahtlustatavalt ei võeta enne vabadust, kui kohus on otsustanud, et isik on süüdi ja talle mõistetakse reaalne vabaduskaotuslik karistus. Kinnispidamisasutuses viibijale võib anda võimaluse korraliku käitumise puhul kodus puhkusel käia. a) tingimisi karistus st karistamist, mille puhul ei rakendata kinnipidamiskohas viibimist. b) probatsioon (katseaeg) ehk hooldusvalve. Probatsiooni all mõeldakse nende isikute üle seatud järelevalvet, keda ei ole kinnipidamiskohtadesse mõistetud. Peale lühendatud vangistust, tavaliselt väiksemate kuritegude puhul. Isik peab käima järelevalveametniku juures, võib olla kohustus säilitada töökoht, järgida kojutulekukellaaega, elada kindlas piirkonnas jne. Eesmärk on just kaitsta esmakurjategijaid jms kontingenti liiga pika vanglas viibimise eest (lootuses, et nad suudavad jätkata normaalset, mittekuritegelikku elu).
annaabi.ee 
