KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase halduse siseaktiga. Kaasus 2 (koost. A. Lott) PPA pidas kinni Turkmenistani kodaniku A, kes oli Turkmenistanist lahkunud Kasahstani ja sealt edasi Venemaale, kust saabus seadusliku aluseta Eestisse. A esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti kinni ning halduskohtu määrusega anti PPA-le luba isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, mida on seejärel PPA taotlusel pidevalt pikendanud. PPA lükkas A rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 alusel. PPA luges taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-de 2 ja 9 alusel ning ei tunnustanud taotlejat täiendava kaitse saajana, sest esinevad VRKS § 22 lg 3 p-s 4 sätestatud alused. A telefonist leiti helifail ühe Islamic Movement of Turkmenistan liidri loenguga, sadu erinevaid
Läbi tõlkide vahenduse tehakse neile selgeks, et neid on peetud kinni kahtlustatavana kuriteos - Eesti Vabariigi riigipiiri ebaseaduslikus ületamises. A ja B räägivad, et nad on pärit kaugest riigist Y, kust nad vaevu tulema said, kuna neid kiusati taga seksuaalse orientatsiooni pärast. Mõlemale pakutakse politsei poolt, et kui nad soovivad, siis võib teha nii, et nad maksavad mõned sajad EUR ja siis loetaksegi asi nende suhtes lõppenuks, nemad lähevad aga kinnipidamiskeskusesse oma tulevast saatust ootama. A otsustab soovitud 800 EUR maksta ning politsei koostab talle akti rahasumma tasumise kohta. B aga on veendunud, et tema ei pea midagi tasuma. B on seisukohal, et ka juba selle summa maksmine politseile tähendaks, et ta pannakse justkui karistust kandma millegi eest, milles ta süüdi ei ole ning näitab hõlma alt välja võetud pagulasseisundi konventsioonist
annaabi.ee 
