kõnelema koonduslaagritest. KOONDUS- e. KONTSENTRATSIOONILAAGRID on Saksa natside võimu ajal sunnitöö- või hävituslaagrid, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati; 15 vangide hukkamiseks olid neis gaasikambrid (Buchenwald, Dachau jpt; nendest suurim Poolas paiknenud Oswiecim e. Auschwitz, kus hukkus ligi 4 miljonit kinnipeetut jpt.). Kokku hukkus koonduslaagrites 11 miljonit inimest. Nendest olid suurem osa juudid, kuid oli ka teistest rahvustest inimesi. Laagreid oli ka sakslaste poolt okupeeritud Eesti territooriumil: Klooga surmalaager, Narvas, Kiviõlis). Tuntuimad fasistlikud ideoloogid olid: BENITO MUSSOLINI (1883 1945) fasistliku ideoloogia rajaja, Itaalia fasistliku partei asutaja ja juht (duce juht). Haaras võimu 1922. a. ja kehtestas fasistliku diktatuuri. 1936. a. sõlmis
Teisitimõtlejate (dissidentide) jaoks loodi orjatöölaagrid. Kui Venemaa puhul rääkisime Gulagist, peab natsistliku Saksamaa puhul kõnelema koonduslaagritest. KOONDUS- ehk KONTSENTRATSIOONILAAGRID on Saksa natside võimu ajal sunnitöö- või hävituslaagrid, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati; vangide hukkamiseks olid neis gaasikambrid (Buchenwald, Dachau jpt; nendest suurim Poolas paiknenud Oswiecim ehk Auschwitz, kus hukkus ligi 4 miljonit kinnipeetut jpt). Kokku hukkus koonduslaagrites 11 miljonit inimest. Nendest olid suurem osa juudid, kuid oli ka teistest rahvustest inimesi. Laagreid oli ka sakslaste poolt okupeeritud Eesti territooriumil: Klooga surmalaager, Narvas, Kiviõlis). Tuntuimad fasistlikud ideoloogid olid: BENITO MUSSOLINI (18831945) fasistliku ideoloogia rajaja, Itaalia fasistliku partei asutaja ja juht (duce juht). Haaras võimu 1922. aastal ja kehtestas fasistliku diktatuuri. 1936. aastal
Julgeolekuorganite tegevus oli eriti aktiivne sõjajärgsetel aastatel. Nende “nõukogude- vastastest elementidest” puhastava tegevuse ja arreteerimiste tulemusena võeti näiteks 1944. aasta sügisel kinni Otto Tiefi valitsuse liikmed, kellel ei õnnestunud põgeneda. Nende üle peeti Moskvas kohut 1945. aasta juuni alguses. 1944. aasta lõpust alates läbiviidud massiliste arreteerimiste käigus said Eestimaa vanglad puupüsti täis; 1945. aasta alguses oli neis 4218 kinnipeetut. Praeguste andmete järgi arreteeriti Eestis aastatel 1944-1945 kokku 10 000 inimest ja pooled neist surid kahe esimese aasta jooksul. 1953. aasta lõpuks viidi Nõukogude Eestist vangi- ja sunnitöölaagritesse 25 000-30 000 inimest, kellest umbes 11 000 ei tulnud tagasi. Mõne statistika järgi oli äraviiduid koguni 45 000. Mõrvatud “bandiite", eeskätt met- savendi, oli umbes 1500. Teine maailmasõda alles käis, kui Nõukogude Liit juba 1944. aastal
14. Narkootikumidega seotud surmade arvu vähenemine 50% võrra; 15. Narkootikumide tarvitamisega seotud infektsioonihaiguste esinemise langus 40 %; 16. Narkootikumidega seotud registreeritud õigusrikkumiste arvu langus 20 %. 4. UIMASTID VANGLAS Hetkeseis: Narkootikumide laialdast levikut vanglates on soodustanud 90-ndate keskpaigast tekkinud narkokultuur Eestis ja sellega kaasnev organiseeritud kuritegevus. 2003. aasta septembri seisuga oli Eesti vanglates 4467 kinnipeetut, kellest 14% on saanud 25 süüdistuse narkokuritegude eest21 2003. aasta jooksul alustati vanglates 331 kriminaalmenetlust, millest 242 ehk 73% algatatud juhtumitest kvalifitseeruvad narkokuritegude alla. Vastavad näitajad 2002 - 64%, 2001 - 66%, 2000 59%. 2008. aastaks on meetmete mitterakendamise tagajärjel vastav % juba 80 lähedal. 1.detsembri
menti. Operatsiooni käigus peeti kinni 401 1944. aasta oktoobrist detsembrini. inimest, kellest vangistati 196. 1945. aasta alguseks olid Eesti vanglad juba Repressioonide vallandumine tähendasid puupüsti täis. 1945. aasta alguses oli neis kokku esijoones massilisi arreteerimisi. Selleks olid 4218 kinnipeetut, kellest põhiosa 2378 inimest julgeolekuorganid hakanud valmistuma juba asus Tallinna vanglas, mis oli mõeldud 1300 Nõukogude tagalas, kus hoolega täiendati 1940. vangile. Tartu vanglas (415 kohta) oli samal ajal aastal loodud “poliitvärvingute” kartoteeki. 855 inimest. Vanglad jäid nõukogude võimu 1944
annaabi.ee 
