Fiksatsioonipunkti suurus peaks olema vastavalt inimese nägemisvõimele. Valgustus peaks olema hea, et väikseimgi liigutus oleks näha. Uuritav vaatab mõlema silmaga umbes 30 cm kaugusel olevale fiksatsioonipunktile, nt pastakale. Ta peab nägema mõlema silmaga pastakat. Pastakat hoitakse nina kõrgusel. Kui pastakas on liiga all, siis silmalaud raskendavad selle jälgimist. Parem silm kaetakse hoolikalt kinni, et uuritav ei näe nina ja okluuderi vahelist pastakat. Kui kinnikatmata silm ehk vasak liigub, esineb patsiendil troopia ehk kõõrdsilmsus. Kui kumbki silm ei liigu, siis seda ei esine (ortotroopia). Kui parem silm on kinni kaetud, liigutatakse pastakat silmade ees kõigepealt paremale ja siis vasakule. Seejärel madala kaarega vasakust silmast alates üle silmade ja alt tagasi. Siis pastakas keskele. 12 Joonis. Petetestil pastaka liikumine Eemaldatakse peitekate
keskkonnamõju hindamise tulemusi ja määratud keskkonnanõudeid. Keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel tehakse ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut. Prügila sulgemise protsessis arvestatakse Eesti Vabariigi kehtivaid asjassepuutuvaid õigusakte ja vastavat rahvusvahelist seadusandlust. 2. Alternatiiv O Prügila suletakse, ilma kinnikatmata ja drenaazitorustikku rajamata. 3. Alternatiiv I - Prügila sulgemine Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrusega nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" kehtestatud korras Nimetatud määruse §35 kohaselt peab prügila ladestamise lõppemisel katma järgmiste kihtidega: · gaasi kogumise kiht · vettpidav mineraalkiht · dreenikiht, vähemalt 0,5 m · kattepinnas, vähemalt 1 m