nimestiku raamatut ja pildite tegemiseks kasutan kaamerat. Holstre järv! Holstres, põhja pool koolimaja paiknev 2,9 ha suurune ja 16,3 m sügavune järsult süvenev järveke. Kaldad on paiguti kõvad, paiguti pehmemad, aeglaselt tõusvad. Lõunakaldal asub park koolimaja ja liivase supluskohaga, mujal on levinud põllud. Kaldaservas leidub linaleokive. Järve põhi on sügavamal mudane. Umbjärv, mis kunagi varem on olnud kraavi kaudu ühenduses kinnikasvava Viinakoja järvega teispool maanteed. Nähtavasti esineb järves allikaid. Vesi on väga tugevasti kihistunud. 1972. a. juulis oli vee pinna- ja põhjakihi temperatuuri vahe 18,7 kraadi. Juba 2-3 m sügavuses kadus veest hapnik Holstre järves oli 1950. aastail võrdlemisi rohkesti jõevähki. Vähid olid nakatatud Ida- ja Lõuna-Eestis väga haruldase koorikuparasiidiga Branchiobdella parasita. Holstre järv olevat üsna hea kalajärv, kus leidub ahvenat, särge,
on meri sügavam, 10 meetri sügavusjoon asub Saxby kohal 500 meetri kaugusel rannast. Meri on madal Vormsi lõunarannikul, kus 2 meetri sügavusjoon asub sadade meetrite kaugusel rannast. Madal on ka saare idaranda uhtuv Voosi kurk. Siseveekoguse poolest on saar vaene. Suurim järv Prästvike on vaid 36,6 hektari suurune. Saare põhjaossa jäävad veel Kärrslätti ja Diby järv. Varem oli neid seitse, kõik tekkinud madalatest merelahtedest. Säilinud veekogud on madalad, kinnikasvava 3 rannajoonega. Vormsi ainuke oja on Vae, mis algab Prestviigi järvest ja suubub Hullo lahte. Mullastik Vormsi muldade kooslused on tüüpilised Lääne-Eesti rannikualale. Sealsete muldade omadused ja levik sõltuvad peale reljeefi, mulla lähtekivimi ning niiskusoludele veel merevee mõjust ning maakoha vanusest. Erinevatest mullaliikidest on Vormsi saarel enamlevinud rähksed (kokku 1914 ha), glei- (2051 ha) ja
Tekketingimuste järgi eristatakse järvemuda ja turbamuda. Järvemuda ehk sapropeel (jütja) mageveelises veekogus kuhjunud kohev kolloidse struktuuriga peeneteraline sete, mis sisaldab peale järve elustiku jäänuste terrigeenset materjali ja biokeemilise tekkega karbonaatset materjali. Orgaanilis aine sisaldus on tavaliselt üle 15%. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Turbamuda ehk düü- peamiselt kinnikasvava seisva veekogu orgaaniline sete, mis tekib, kui suurem osa taimmaterjalsit on turbakujunemise protsessis täielikult lagunenud ja muutunud mustjaspruuniks huumusaineks. Turvas- taimejäänuste mittetäielikul lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete. Turba kuumutuskaoga määratud orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Tekkekoha järgi eristatakse: madalsoo-, siirdesoo- ja kõrgsoo- ehk rabaturvas. Lammi- ja rannikusetetes, järve- ja soosetetes
annaabi.ee 
