valdkonda. Kuplites sisalduvas moreenis on karbonaatseid kivimeid, mistõttu vee mineraalsus on suurem ja see koos vee neutraalse või kergelt aluselise reaktsiooniga loob eeldused liigirikkale elustikule. Lõunapoolsed Hargla nõo piirkonda jäävad järved kuuluvad Kagu- Eesti vähe- ja huumustoiteliste järvede valdkonda. Karula järvede ühisjooneks võib pidada enamiku järvede väikest sügavust, mis loob eeldused taimerohkuseks ja kinnikasvamiseks. Suurimateks ohtudeks järvedele on nende liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida
sissetunginud lagundajaseente levimist tüvesse. nikasvamine on võimalik üksnes ajal, mil puu elu- Seetõttu ära eemalda lõikuse käigus oksakraed! tegevus on aktiivne. Ainult sel perioodil toodetakse uusi rakke, millega katkisi kohti lappida. Lisaks pea- vad haavade edukaks kinnikasvamiseks olema puu energiavarud maksimaalsed. 7 • Töötajad on hõivatud muude töödega. • Kasvuvead on halvasti jälgitavad jms. Teine sobiv lõikuse aeg on märts-aprill, vahetult