just tema 1988.a kohalikus ajalehes üleskutse ,,Võtaks kivi ja.." Rein Sikul on teisigi kultuuriloolisi algatusi: folkloorifestival Viru Säru , Kalevipoja täies pikkuses ettelugemine Rakvere Vallimäel 2003.a, millel oli 650 autorit ning 6500 ettelugejat. Eesti Vabariigi 90.aastapäevaks otsustas Rein Sikk teha isamaale meeldejääva kingituse. Ta esitas ajakirjas üleskutse, kus palus eestlasi osalema kinkimises. Rein Sikk tahtis kirjutada regilaulu, ,,mis ei upu vees ega põle tules ning jääb sünnipäevalapse mällu kauemaks kui kestame meie." Samuti on ta soome-ugri asja eest seisja, raamatu "Minu Ugrimugri" autor. Kahjuks ei mahtunud kõik , kes väärinuksid, minu ettekandesse. Valik on ühe narvaka subjektiivne nägemus minu uue kodupaigaga seonduvast.
Vasall, astudes senjööri eeskoste alla, annab talle truudusvande ja tõotab teda kõiges aidata, kaitsta teda vaenlase eest, täita ta käske ja kanda talle usaldatud teenistust. Senjöör omaltpoolt kohustus kaitsma vasalli, hoolitsema tema eest eba lubanud vasalli solvata. Vastastikuse tõotuste ja lubaduste vahetamisega võis kaasneda lääni annetamine, mille eest vasall pidi kandma rüütli- või mõnd muud teenistust. Läänistamine seisnes tavaliselt lääni kinkimises. See võis aga ka seisneda õiguses lääni sissetulekutele ilma lääni ennast kinkimata või maksude ja andamite kogumise, kohtuõiguse ja -sissetulekute jt. õiguste üleandmises. Oluline ei olnud kinkimise objekt, vaid fakt ise: läänistamisega kaasnes vasalli kohustus teenida ja olla senjöörile kuulekas. Lään kindlustas vasalli materiaalselt, mis oli teenistuse täitmiseks hädavajalik. Kuid senjöör võis sama eesmärgi saavutada ka ilma
annaabi.ee 
