Tõepoolest olid temas uueks tervikuks liitunud mõlema vanema omadused. Tal olid ema tumedad juuksed ja tõmmu jume, kuid näojooned meenutasid rohkem isa ja isalt oli ta pärinud ka oma välimuse peamise ehte, suured sinakashallid silmad. Iseloomus põimuvad samuti emapoolsed ja isapoolsed jooned, kuid siiski on märgata isa pärandi ülekaalu. Tütre tundehellus meenutab ema ägeduseni ulatuvat temperamenti ja Anna Haava ise on enda huumori ja satiirmeele kinkijaks nimetanud oma värvika sõnaga ema. Kuid Anna Haava isiku ja talendi põhiolemuses tunneme ära Joosep Haavakivi sisemise täiusetungi, tema ebamäärase püüdluse ideaalide poole. Ka kasvueas vastuvõetud mõjude poolest seisab Anna kujunemisloos esikohal isa.Viieaastaselt õppis Anna lugema. Oma kuuendast eluaastast mäletab Anna Haava isa talveõhtutel peretoas ,,Kalevipoega" ette lugemas. Anna ei saanud sündides nii
[1] Suurem õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa, kuid Anna juures võis näha mõlema vanema tervikuks liitunud omaduseid. Anna oli pärinud ema tumedad juuksed ning tõmmu jume, kuid Annal oli isa näojooned ja suured sinakashallid silmad. Iseloomus kohtusid samuti mõlema vanema pärandid. Tütre tundehellus meenutab ema ägeduseni ulatuvat temperamenti ja Anna Haava ise on enda huumori ja satiirimeele kinkijaks nimetanud oma värvika sõnaga ema. Kuid Anna Haava isiku ja talendi põhiolemuses tunneme ära Joosep Haavakivi sisemise täiusetungi, tema ebamäärase püüdluse ideaalide poole. [2] Viieaastaselt õppis Anna lugema. Oma esimese kirjandusliku hariduse sai ta Carl Robert Jakobsoni lugemisraamatust ning hakkas siis ise vähehaaval ka isa lugemisvara vallutama: Kreutzwaldi, Jannseni ning ,,Postimehe’’ aastakäike. Eredalt jäi talle meelde, kuidas isa luges
annaabi.ee 
