Näiteks Maris Lauri, kes arvas, et kõige põhilisem on siiski sisemiselt uskuda ning mitte uskuda formaalseid kombeid. Ta esitas ka küsimuse: „Kas tõesti teeb asja paremaks, kui keegi tuleb jumalateenistusele ja osaleb selles, täites kombeid, mille sisu ja loomu ta ei mõista?“. See on iseenesest mõistetav, et kõik inimesed ei usu samadesse asjadesse. Võttes vaatluse alla näiteks jõulud, siis kõik viivad seda läbi erinevalt, kes käib jumalateenistustel, kes keskendub rohkem kinkidele ja õhtusele jõulupeole. Olen arvamusel, et kõik inimesed ei peagi käima kirikus, kuid see on iga inimese enda otsus. Olenevalt sellest, mida ta usub või ei usu. Saata keegi sunniviisiliselt kirikusse, kuna see on eetiline või kuna ta on president, pole õige. Teiseks pooldajaks saab välja tuua poliitiku Oudekki Loone, kes rõõmustas, et president seisab julgelt ilmaliku ühiskonna eest. Ta arvas, et inimesed võivad uskuda, millesse tahavad,
Tallinn 2018 1 Suveniiride olemus 1.1 Suveniiride mõiste Mitmed uuringud on näidanud, et poodlemine ja suveniiride ostmine on turistide üks peamisi tegevusi reisil olles. Samuti on välja toodud, et nii USA, Euroopa kui ka Austraalia turistid kulutavad 30-37% oma reisi eelarvest erinevatele tarbekaupadele, seal hulgas kohalikule käsitööle, antiikesemetele, rõivastele, majapidamistarvetele, mälestusesemetele ja kinkidele. Kuid hiinlased ja Taiwani elanikud kulutavad veelgi rohkem poodlemisele, nimelt kuni 61% reisil tehtud kulutustest. (Timothy 2005, 72) Seega on suveniiride müük muutunud sihtkohtadele oluliseks sissetulekuallikaks. Sõna "suveniir" tähendab mäletama. See võimaldab läbi materiaalse eseme salvestada reisil kogetud erilisi sündmusi, elamusi ja kohti. Suveniire ostetakse tihti kas endale või kingituseks oma lähedastele ja tuttavatele. Suveniire võib kinkida mitmel juhul, näiteks
nähes teatrist minema, teades, et pisiasjad lähevad kalliks maksma. Keegi ei astu lahkujaga käsikähmlusse, keegi ei löö väljujat -- riid käib noosi ümber. (8) Niisamuti läheb sellega, mida saatus ülalt läkitab: kõhkleme õnnetuina, killustume, ihkame endale rohkem käsi, vaatame kord selles, kord tolles suunas. Meile tundub, et liiga hilja saadetakse see, mis ärritab meie ihasid, et kõikidest oodatu jõuab vähesteni. (9) Ihkame kukkuvatele kinkidele vastu minna. Rõõmustame, kui oleme midagi endale kiskunud ja kui teisi vedas endalekiskumise asjatu lootus alt; armetu saagi lunastame suure ebameeldivuse hinnaga ning saame petta. Eraldugem niisiis nondest mängudest ja loovutagem koht rabajatele -- jälgigu nemad noid ebakindlaid hüvesid ja muutugu nad ise veel ebakindlamaks. (10) Kes on otsustanud õnnelikuks saada, pidagu hüveks ainult seda, mis on auline. Sest kui ta muudki
annaabi.ee 
