See, kas kinge on tasuta või mitte, see vastutasu sooritusest ja selle suurusest. Üldjuhul lähtutakse kinkelepingu puhul põhimõttest, mille kohaselt ei ole tegemist kinkelepinguga, kui kingisaaja on kohustatud tegema kinkijale vastusooritusi, mis on tasulised. Samas igasugust vastusooritust ei saa käsitleda vastutasuna kinke eest, mistõttu tuleb vastutasu olemasolu hinnata iga üksikul juhul eraldi. Vastusooritust ei saa käsitleda vastutasuna kinke eest, kui vastutasu tehakse kinkest sõltumata või kui vastusooritust tehakse moraalsetel kaalutlustel ning selle väärtus on kinke väärtusest väiksem. Kinkeleping peab vastama kahele tingimusele: 1 lepingu alusel peab toimuma eseme üleandmine tasuta; 1. lepingu sõlmimisel ja täitmisel peab esinema animus donandi; Kinkelepingu alusel on võimalik ühel isikul anda teisele isikule üle ese ja sellega seotud omandiõigus, see tähendab kinkelepingu objektiks saavad olla nii asjad, õigused kui ka muud hüved.
(Küsitav, kas heausksus ja 1038 siin mingit rolli mängib. Nt VÕS 1038 kommentaarides on selline näide toodud, samas seadus ütleb ju otse, et 1038 kohaldub ainult 1037 lg 1 ja lg 4 korral!! Seega ilmselt tegelikult ei kohaldu!) Kinkelepingu puhul kehtivad samad reeglid: * kinge pahauskse rikkuja poolt => hüvitada tuleb kogu asja väärtus (vaatamata sellele, et rikkuja kinkest ise midagi ei saanud) * kinge heauskse rikkuja poolt => hüvitama peab eseme hariliku väärtuse (eeldusel, et leiame, et 1038 siin ei rakendu!) Kõnealusel juhul esitatakse hüvitisnõue rikkuja vastu, s.o isiku vastu, kes tegi õigustamatu ja kehtetu käsutuse. VÕS 1037 lg 2 alusel tuleb vastavalt VÕS 1037 lõikele 3 hüvitada lubamatu, kuid hiljem heaks kiidetud
annaabi.ee 
