Õpetaja armastus õpilase vastu on vajalik, aga sellega ei tohi ka liialdada. Armastus ja austus õpilase vastu ei tohi muutuda õpilase ees kummardamiseks ja õpilase ülistamiseks. Sellise liialduse kahjulikkus tuli ilmsiks vabakasvatuse praktikas. Õpetaja põhiülesanne ei ole õpilasi armastada, õpetaja põhiülesanne on õpilasi kasvatada. Siit jõuame õpetaja kutse-eetika kolmanda aluseni. Kindlustagem õpilaste areng! Me nõuame kingsepalt, et kinga tald ei tuleks lahti, me nõuame farmatseudilt, et ta rohtu segades ei eksiks jne. Täpselt samuti nõuame õpetajalt, et lapsed are- neksid täisväärtuslikeks kodanikeks. Iga inimene vastutab oma töö kvaliteedi eest, ka õpetaja. Me peame kindlustama õpilaste arengu. Kõige tähtsam ei ole see, et me tunnis materjali hiilgavalt esitame, kõige tähtsam on see, et õpilased materjali hästi omandavad. Me ei pea õpilaste silmis tingimata olema head õpetajad, me
ju koos. Seetõttu ehitavad nad ka käidavasse kohta kariitide templi 190 -- kuna see tähendab vastukingitust. Sellele, kes on lahke olnud, tuleb osutada vastuteene ja teine kord ka ise lahkust osutada. Põhimõtteline vastavus vastuandmisel teostub vastaspoolte diagonaalse ühendusseviimise kaudu191. Olgu A näiteks ehitaja, B -- kingsepp, C -- maja, D -- jalanõu. Nüüd peab ehitaja saama kingsepalt tema töö ja talle ise enda oma vastu andma. Kui siis, esiteks, lähtuda vastavalt põhimõttelisest võrdsusest, siis leiab aset vastutasumine ja juhtub see, millest kõneleme. Kui nii pole, võrdsus puudub ja asi ei püsi koos -- miski ei takista ju ühe tööd teise omast parem olemast ja see tuleb nüüd vastavusse viia. Nii on ka muude oskuste
annaabi.ee 
